Esita küsimus 800 3330 Tasuta euroinfo telefon elik@nlib.ee

Läti esitles täiskogul eesistumise prioriteete: julgeolek, investeeringud, digiturg

15.01.2015

Prantsusmaal äsja toimunud terrorirünnakute kontekstis on äärmiselt oluline kaitsta Euroopa väärtusi, lausus Läti peaminister Laimdota Straujuma kolmapäeval, 14. jaanuaril EP täiskogul, kui tutvustas oma riigi prioriteete ELi Nõukogu eesistujariigina.

Osa saadikuid tervitas Straujuma lubadust keskenduda julgeoleku tagamise nimel broneeringuandmete edastamise õigusloomele, lisaks said tähelepanu investeeringute toetamine ja ühtse digituru rajamine.

Peaminister Straujuma sõnul on Läti eesmärgiks konkurentsivõimeline, digitaalne ja rahvusvaheliselt tugev Euroopa. “Meie sihiks on väärtuste kaitsmine – Euroopat iseloomustavad vabadused, julgeolekuruum, õigusemõistmine ja tolerants.” Ühtlasi soovib Läti tugevdada ELi Nõukogu ja Euroopa Parlamendi koostööd, mis väljenduks kooskõlastatud tegutsemises ja tegevuskavas, lisas Straujuma.

Euroopa Komisjoni president Jean-Claude Juncker lausus, et Läti eesistumine sümboliseerib kaasamist ELi ajaloos. “30 aasta eest ei oleks Läti eesistumist keegi isegi mitte ette kujutanud.” Ühtlasi toetab komisjon Läti eesmärke: töökohtade ja majanduskasvu loomine, investeeringute taaskäivitamine, majandus- ja rahaliidu süvendamine ning digitaalse ühtse turu lõpuleviimine.

Euroopa Rahvapartei fraktsiooni nimel täiskogul kõnelenud Manfred Weber tõstis esile, et Läti elas 2009. aastal üle majanduslikult väga keerulise aja, kuid on nüüdseks jõudnud majanduskasvu ja tööpuuduse vähenemiseni. “Läti on lootusekiir Euroopa Liidus,” ütles Saksamaad esindav saadik, lubades Straujumale oma fraktsiooni toetust broneeringuandmete ja majanduse elavdamise küsimustes.

Julgeolek, idapoliitika

“Soovime vastuseid kodanike kaitsmist puudutavates küsimustes. Meil on vaja uut julgeolekulähenemist,” lausus sotsiaaldemokraatide fraktsiooni ja Itaaliat esindav Gianni Pittella. “Meil tuleb üle saada liikmesriikide vastuseisust ja luua regionaalne strateegia terrorismi kõrvaldamiseks,” lisas ta.

Euroopa Konservatiivide ja Reformistide ridadesse kuuluv lätlane Roberts Zīle puudutas oma sõnavõtus Ukraina olukorda. Tema hinnangul oleks stabiilne, vaba ja demokraatlik Ukraina märkimisväärne eeskuju, et näidata teistele partnerriikidele ELi väärtuste tõsiseltvõetavust. “Sel viisil saame tugevdada koostööd teiste Euraasia riikidega.”

Liberaale ja Hollandit esindav Sophia in ’t Veld kutsus Lätit üles nimetama oma absoluutsete prioriteetide hulka ELi horisontaalse diskrimineerimisvastase direktiivi vastuvõtmist, sest Euroopa tasandi õigusloome kinnitamine oleks paim vastus homofoobiale.

“Euroopa Liit peab leidma lahendused läbi diplomaatia ja demokraatia,” sõnas Dimitrios Papadimoulis vasakpoolsete liitfraktsioonist. “Pingete leevendamine ja demokraatial põhinevate sõbralike suhete ülesehitamine on meie enda huvides,” märkis Kreeka saadik.

Eesistumiskava kriitika

Roheliste / Euroopa Vabaliidu eest kõnelenud Philippe Lamberts soovitas Straujumal eesistumise programm üle vaadata. “Kas meid on siia valitud turgude rahuldamiseks?” küsis Belgiast parlamenti valitud saadik, kelle hinnangul peaks EL eelkõige keskenduma kodanike kindlustunde tugevdamisele läbi ühise heaolu.

Vaba ja Otsedemokraatliku Euroopa fraktsiooni kuuluv Rolandas Paksas aga hoiatas, et suured riigid omavad tugevat mõju väikeriikide eesistumiskavadele. “Vajame ELi julgeolekustrateegiat, töökohti ja majanduskavu, kuid eelkõige ühtset energiaturgu,” lausus Leedut esindav parlamendiliige.

Fraktsioonilise kuuluvuseta Läti esindaja Iveta Grigule tõi eesistumise prioriteetidest välja suhete arendamise Kesk-Aasiaga. “Sealsed riigid vajavad meie tuge ja tähelepanu, mis aitaks tasakaalustada kasvavat Venemaa survet.”

Allikas: Euroopa Parlament