Esita küsimus 800 3330 Tasuta euroinfo telefon elik@nlib.ee

Kuidas digitaalsed terviseandmed Euroopas turvaliselt liikuma panna?

20.07.2017

Eesti eesistumine toob Euroopa terviseministrite aruteludesse küsimuse, kuidas tagada terviseandmete vaba ja turvaline piiriülene liikumine.

Digilahendusi tuleb rakendada tervishoius kõiki privaatsus- ja turvalisusnõudeid järgides. Samas ei tähenda see, et peaksime kaitsma terviseandmeid nende kasutamise eest, vaid looma tingimused nende turvaliseks kasutamiseks, kirjutab sotsiaalministeeriumi e-teenuste arengu ja innovatsiooni asekantsler Ain Aaviksoo.

2017. aasta mais avaldatud Eurobaromeetri uuringust selgub, et 70% Euroopa Liidu kodanikest on valmis oma terviseandmeid jagama, sh 65% arsti või tervishoiutöötajaga, 21% avaliku sektori uuringuteks ja 14% erasektori uuringuteks. Kommertskasutusse oleks nõus oma terviseandmeid andma 5% vastanutest. 52% vastanutest soovib, et neil oleks veebis ligipääs isiklikele terviseandmetele. Samas on digitaalseid tervishoiuteenuseid viimase aasta jooksul kasutanud vaid 18% vastanutest.

Tehnoloogia võimalused on laiad

Euroopa Liidu riikides on isiku- ja terviseandmete liikumine reguleeritud erinevalt. See pärsib ühiste piiriüleste e-tervise teenuste arendamist, mis aitaks vananeva elanikkonnaga Euroopas luua innovaatilisi ning tervishoiule märkimisväärset lisaväärtust pakkuvaid lahendusi. Uudsed digilahendused annavad patsientidele võimaluse ise oma terviseseisundit juhtida ja tervisekäitumist jälgida ning ravi tulemusi mõjutada.

Digilahendused on aidanud tuua uut hingamist kõigisse eluvaldkondadesse, võimaldades saavutada paremaid tulemusi senisest oluliselt kuluefektiivsemalt. Inimesed kasutavad e-teenuseid üha aktiivsemalt ja seetõttu on ootus nende kasutamiseks ka tervishoius. Sellele vaatamata jääb Euroopa Liidus tervishoius märkimisväärne hulk tehnoloogia poolt pakutavatest võimalusi kasutamata. Inimesed ei saa neile vajalikke isikustatud teenuseid, kuna riiklikud süsteemid ei võimalda neid kasutusele võtta.

Üksikute inimeste terviseandmetest saavad suurandmed

E-teenuste vältimatu eeldus on digitaalsete terviseandmete olemasolu. See annab võimaluse terviseandmete ulatuslikul kooskasutusel põhinevaks suurandmete analüüsiks ning näiteks geeni- ja terviseandmete kooskasutusel põhineva personaalmeditsiini arendamiseks. Suurandmete kasutamine ja andmeanalüüs loovad uued võimalused tervishoiuteenuste arenguks, uute ennetusmeetmete ja ravivõimaluste välja töötamiseks. Andmeanalüüs aitab avastada infektsioonide levikut varajases staadiumis, hoida kokku kulusid, kiirendada innovatsiooni ravimitööstuses ja meditsiiniseadmete tootmises.

Eestis on inimese terviseandmete elektrooniline salvestamine ja edastamine riiklikku tervise infosüsteemi kohustuslik. Samas on oluline, et inimestel oleks juurdepääs nende terviseandmetele ja nad saaksid neid kasutada elektrooniliselt ka piiriüleselt. Heaks näiteks on siin piiriülese digiretsepti teenuse rakendumine Euroopas hiljemalt aastaks 2020. Terviseandmete piiriülene liikumine võimaldab eurooplastel kasutada oma elektroonilisi terviseandmeid parema ravitulemuse saamiseks ka teistes Euroopa Liidu liikmesriikides.

Andmete turvalisus peab olema tagatud

2018. aasta mais jõustub Euroopa Liidus isikuandmete kaitse üldmäärus, mis loob ühtsed alused isikuandmete kaitseks ja nende vabaks liikumiseks. Määrus jätab riikidele võimaluse teha terviseandmete töötlemisel teatud juhtudel erandeid, seetõttu on oluline liikmesriikide koostöö ja infovahetus, et määruse rakendamine ei tooks kaasa takistusi andmete vabale liikumisele.

Digilahendusi rakendatakse tervishoius kõiki privaatsus- ja turvalisusnõudeid järgides. Samas ei tähenda see, et peaksime kaitsma terviseandmeid nende kasutamise eest, vaid looma tingimused nende turvaliseks kasutamiseks. Seega pole küsimus selles, kas e-tervise teenused on turvalised, vaid kuidas neid turvaliselt kasutada saaks.

Eesti eesistumine toob e-tervise teema Euroopa ministrite aruteludesse

Eesti eesmärk eesistujana on juhtida Euroopa Liidu Nõukogu järeldusteni, mis annavad riikideülesed poliitilised suunised lähiaastate e-tervise alase poliitika ja tegevuste kavandamiseks, et kiirendada ja laiendada terviseandmete kasutamist ka piiriüleselt. Samuti on üks eesmärke jõuda riikide vahel kokkuleppeni 7-9 konkreetse ühise digiprojektialgatuse osas, mida liikmesriigid koos Euroopa Komisjoniga ellu viiksid ja rahastaksid.

Viimati käsitlesid poliitilisel tasandil e-tervise teemasid terviseministrid 2009. aastal, kui Rootsi eesistumise ajal pandi alus liikmesriikide vahelisele ühistegevusele. Eesti on huvitatud aktiivsest, ent tasakaalustatud diskussioonist. Terviseministrid arutlevad e-tervise teemadel juulis mitteametlikul kohtumisel Tallinnas ning oktoobris samuti Tallinnas toimuval kõrgetasemelisel konverentsil.

E-tervise konverents toob Eestisse valdkonna tippesinejad ja organisatsioonid

16.–18. oktoobrini toimuval konverentsil tulevad arutlusele inimeste parem ligipääs oma terviseandmetele ja kontroll nende kasutamise üle; terviseandmete piiriülene liikumine; nende kasutamine teadus- ja arendustegevustes; tingimuste loomine digitaalsele ühisturule ka tervise valdkonnas. Kolmepäevane üritus toob Tallinnasse kokku Euroopa Liidu poliitikakujundajad, liikmesriikide terviseministrid, patsientide esindusorganisatsoonid, IT- ja tervisesektori, tervishoiujuhid, arstid ja teadlased.

Kiirendamaks innovatsiooni digitaalsete tervishoiuteenuste arendamisel ja isikuandmete kasutamisel, on Eesti eestvedamisel ellu kutsutud digitaalse tervishoiu koostöökogu, mis koondab praeguseks juba ligi 80 organisatsiooni ja ettevõtet üle maailma. Pärast seda on algatuse suhtes ilmutatud enneolematut huvi. Soovi digitaalse tervishoiu koostöökoguga liituda on avaldanud ligi sada organisatsiooni kõikjalt Euroopast, nende hulgas patsientide organisatsioonid, teadus- ja tööstusorganisatsioonid, tervishoiuteenuste osutajad ja maksjad ning riiklikud ja piirkondlikud valitsused.

Oktoobris Tallinnas toimuval e-tervise konverentsil on kavas vastu võtta koostöökogu ühisdeklaratsioon, mis annab suunad e-tervise tuleviku kujundamiseks. Selle nimel on juba alustanud tööd rakkerühmad, mida juhivad Madalmaade, Iirimaa, Soome ja Eesti esindajad.

Loodetavasti aitab digitaalne ühiskond kõigi eurooplaste tervist veelgi parandada.

Allikas: eu2017.ee