Esita küsimus 800 3330 Tasuta euroinfo telefon elik@nlib.ee

Otsi küsimusi ja vastuseid

Kitsenda teemat

või vali teemaloendist

Vali teema

Millised on ELi andmekaitse eeskirjad?

Tehniline progress teabe valdkonnas ja üha sagenev isikuandmete töötlemine kõige erinevamatel eesmärkidel (halduskontroll, äriline otstarve, teadusuuringud, riiklik statistika jne) tõstis esile vajaduse kaitsta üksikisikute eraelu, üldisemalt nende põhivabadusi ja -õigusi.

Sellises olukorras võib õigusaktide liiga suure erinevuse korral liikmesriikide vahel tekkida ühtse turu funktsioneerimises tõsiseid häireid, takistades isikuandmete vaba liikumist Euroopa Liidus. Andmekaitse regulatsioonidega soovitakse tagada eelkõige, et ei moodustuks nn andmeoaase, mille eesmärk on ära kasutada andmekaitse puudumist või puudulikkust mingis ELi osas.

Lissaboni lepinguga sätestati tugevam alus selgema ja tulemuslikuma andmekaitsesüsteemi arenguks ning ühtlasi nähti ette uued volitused Euroopa Parlamendile, kes on nüüd kaasseadusandja. ELi toimimise lepingu artiklis 16 on sätestatud, et parlament ja nõukogu kehtestavad eeskirjad füüsiliste isikute kaitse kohta seoses isikuandmete töötlemisega liidu institutsioonides, organites ja asutustes ning liidu õiguse reguleerimisalasse kuuluva tegevuse puhul liikmesriikides

Peamised  andmekaitsealased õigusaktid on järgmised:

ELi põhiõiguste harta

Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklites 7 ja 8 tunnustatakse eraelu austamist ja isikuandmete kaitset kui omavahel tihedalt seotud, kuid eraldiseisvaid põhiõigusi.

Euroopa Nõukogu 1981. aasta konventsioon 108

Euroopa Nõukogu 28. jaanuari 1981. aasta konventsioon 108 (üksikisikute kaitse kohta isikuandmete automaattöötlusel) on esimene andmekaitse valdkonnas vastu võetud õiguslikult siduv rahvusvaheline dokument. Selle eesmärk on „tagada […] igale üksikisikule […] isikuandmete automatiseeritud töötlemisel tema õiguste ja põhivabaduste austamine ning eelkõige tema õigus eraelu puutumatusele“.

Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioon

4. novembri 1950. aasta Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artiklis 8 on sätestatud õigus era- ja perekonnaelu austamisele: „Igaühel on õigus sellele, et austataks tema era- ja perekonnaelu ja kodu ning korrespondentsi saladust.“

Kehtivad ELi õigusaktid andmekaitse kohta

Vana sambasüsteemi tõttu kehtivad praegu erinevad andmekaitset käsitlevad õigusaktid. Nende hulka kuuluvad endise esimese samba direktiivid, nagu direktiiv 95/46/EÜ andmekaitse kohta, direktiiv 2002/58/EÜ eraelu puutumatuse ja elektroonilise side kohta (muudetud 2009. aastal), direktiiv 2006/24/EÜ andmete säilitamise kohta (Euroopa Liidu Kohus tunnistas selle 8. aprillil 2014 kehtetuks, sest see on tõsises vastuolus eraelu puutumatuse ja andmekaitsega) ning määrus (EÜ) nr 45/2001 isikuandmete töötlemise kohta ühenduse institutsioonides ja asutustes, samuti endisesse kolmandasse sambasse kuuluv nõukogu 2008. aasta novembri raamotsus politseitöö ja kriminaalõiguse raames töödeldavate isikuandmete kaitse kohta. Lähiajal peaks jõustuma andmekaitset käsitlev uus terviklik ELi tasandi õigusraamistik (vt allpool).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 95/46/EÜ, 24. oktoober 1995, üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise kohta (20.11. 2003 konsolideeritud versioon).

Direktiivis on sätestatud üldeeskirjad isikuandmete töötlemise seaduslikkuse kohta ja andmesubjektide õigused ning selles nähakse ette sätted riikide sõltumatute järelevalveasutuste kohta. Direktiivis sätestatakse, et isikuandmeid võib töödelda ainult juhul, kui asjaomane isik on andnud selleks sõnaselge nõusoleku ning teda on sellest teavitatud enne andmete töötlemist.

Nõukogu raamotsus 2008/977/JSK

Nõukogu 27. novembri 2008. aasta raamotsusega 2008/977/JSK kriminaalasjades tehtava politsei- ja õigusalase koostöö raames töödeldavate isikuandmete kaitse kohta reguleeritakse andmekaitset varasema kolmanda samba raames. See on valdkond, mida ei reguleerita direktiiviga 95/46/EÜ, mida kohaldatakse isikuandmete töötlemise suhtes varasema esimese samba raames. Raamotsust kohaldatakse üksnes liikmesriikide, ELi ametiasutuste ja seonduvate süsteemide vahel vahetatavate politsei- ja õigusalaste andmete suhtes ning see ei hõlma siseriiklikke andmeid.

Euroopa andmekaitseinspektor ja artikli 29 töörühm

Euroopa andmekaitseinspektor on sõltumatu järelevalveasutus, kes tagab, et ELi institutsioonid ja asutused täidavad oma andmekaitsealaseid kohustusi, mis on sätestatud andmekaitsemääruses (EÜ) nr 45/2001. Euroopa andmekaitseinspektori esmased ülesanded on järelevalve, konsulteerimine ja koostöö. Artikli 29 töörühm on andmekaitsedirektiivi artikli 29 alusel asutatud sõltumatu nõuandeorgan andmekaitse ja eraelu puutumatuse küsimustes. Töörühm koosneb ELi riiklike andmekaitseasutuste, Euroopa andmekaitseinspektori ja Euroopa Komisjoni esindajatest. Töörühm avaldab soovitusi, arvamusi ja töödokumente. Vastavalt uuele isikuandmete kaitse üldmäärusele asendatakse artikli 29 töörühm Euroopa Andmekaitsenõukoguga.

Euroopa andmekaitse reform

Euroopa Parlament kiitis 14.04.2016 lõplikult heaks andmekaitse reformi paketi, millega senine andmekaitsedirektiiv 95/46/EÜ asendatakse otsekohalduva Isikuandmete kaitse üldmäärusega, lisaks sisaldab pakett ka eraldi direktiivi andmete edastamisel politseikoostöö ja õigusalase koostöö valdkonnas. Uue andmekaitse määruse peamiseks eesmärgiks on anda nutitelefonide, sotsiaalmeedia ja internetipanganduse ajastul kodanikele parem kontroll oma andmete üle.

Määrus jõustus 24.05.2016 ja seda hakatakse kohaldama pärast kaheaastast üleminekuaega, alates 24.05.2018.

Euroopa Komisjoni 4.11.2010 teatis „Terviklik lähenemisviis isikuandmete kaitsele Euroopa Liidus”

Isikuandmete kaitse üldmäärus

Direktiiv 2016/680
, 27. aprill 2016, mis käsitleb füüsiliste isikute kaitset seoses pädevates asutustes isikuandmete töötlemisega süütegude tõkestamise, uurimise, avastamise ja nende eest vastutusele võtmise või kriminaalkaristuste täitmisele pööramise eesmärgil ning selliste andmete vaba liikumist

Nimekiri andmekaitseteemalistest Euroopa Kohtu lahenditest.

Tagasi