Esita küsimus 800 3330 Tasuta euroinfo telefon elik@nlib.ee

Otsi küsimusi ja vastuseid

Kitsenda teemat

või vali teemaloendist

Vali teema

Mis eesmärki täidab Euroopa kultuuripealinnade programm?

Euroopa Liit valib kultuuripealinna 1985. aastast alates. Euroopa Kultuuripealinnad on üks kõrgetasemelisemaid kultuurialgatusi Euroopas. Linnad valitakse nende kultuuriprogrammi põhjal, mis peab rõhutama euroopa mõõdet, kaasama linnaelanikke ja panustama linna pikaaegsesse arengusse.

Lähemalt kultuuripealinnade traditsioonist.

Euroopa kultuuripealinnad aastate kaupa:

2017: Paphos (Küpros) ja Aarhus (Taani)
2016: Donostia-San Sebastian (Hispaania) ja Wrocław (Poola)
2015: Mons ( Belgia) ja Plzeň (Tšehhi)
2014: Umea (Rootsi) ja Riia (Läti)
2013: Marseille (Prantsusmaa) ja Kosice (Slovakkia)
2012: Guimaraes (Portugal), Maribor (Sloveenia)
2011: Turu (Soome), Tallinn (Eesti)
2010: Essen (Saksamaa), Pécs (Ungari) ja Istanbul (Türgi)
2009: Linz, Vilnius
2008: Liverpool, Stavanger
2007: Luxembourg, Sibiu
2006: Patras
2005: Cork
2004: Genova, Lille
2003: Graz
2002: Brügge, Salamanca
2001: Porto, Rotterdam
2000: Avignon, Bergen, Bologna, Brüssel, Helsingi, Krakow, Reykjavik, Praha, Santiago de Compostela.
1999: Weimar
1998: Stockholm
1997: Thessaloniki
1996: Kopenhaagen
1995: Luxembourg
1994: Lissabon
1993: Antwerpen
1992: Madrid
1991: Dublin
1990: Glasgow
1989: Pariis
1988: Berliin
1987: Amsterdam
1986: Firenze
1985: Ateena

Tulevased kultuuripealinnad on:

2018 – Leeuwarden (Holland) ja Valletta (Malta)
2019 – Matera (Itaalia) ja (Plovdiv) Bulgaaria

Euroopa kultuuripealinnad 2007-2019 on paika pandud Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsusega nr 1622/2006/EÜ.

Uus Euroopa kultuuripealinnade ajakava 2020-2033 on paika pandud Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsusega nr 445/2014/EL, 16. aprill 2014.
Otsuse lisast nähtub, et Eesti saab oma linnaga kultuuripealinnaks olla 2024. aastal.

 

Tagasi