Esita küsimus 800 3330 Tasuta euroinfo telefon elik@nlib.ee

Otsi küsimusi ja vastuseid

Kitsenda teemat

või vali teemaloendist

Vali teema

Mis on Euroopa sotsiaalharta?

Euroopa sotsiaalharta on Euroopa Nõukogu inimõigusi kaitsev leping, mis sätestab inimeste sotsiaalsed õigused ja vabadused ning kehtestab järelevalvemehhanismi, mis kindlustab, et hartaga ühinenud riigid peavad neist kinni.

Sotsiaalharta kiideti Euroopa Nõukogus heaks 18. oktoobril 1961 ning seda kaasajastati 1996. aastal. Euroopa Nõukogu 47 liikmesriigist on sotsiaalharta ratifitseerinud 43 liikmesriiki, sealhulgas kõik Euroopa Liidu liikmesriigid, aga ka näiteks Venemaa Föderatsioon, Ukraina, Moldova, Armeenia, Gruusia, Aserbaidžaan, Türgi, Horvaatia, Albaania jne.
4 riiki on harta allkirjastanud, kuid mitte veel ratifitseerinud: Lichtenstein, Monaco, san Marino, Šveits.

Eesti ratifitseeris sotsiaalharta 2000. aastal, kuid mitte täielikult.
Selline praktika on sotsiaalhartaga vastavuses ja tavapärane – Euroopa Nõukogu 47 liikmesriigist on sotsiaalharta ratifitseerinud 43 riiki ja neist täielikult on selle ratifitseerinud vaid 2 riiki – Prantsusmaa ja Portugal (3).

Sotsiaalhartaga võetud kohustuste kohta tuleb aru anda igal aastal. Riikide aruanded vaatab läbi Euroopa Sotsiaalõiguste Komitee, kes teeb järeldused, kas riigid täidavad võetud kohustusi või on vajakajäämisi. Tehtud järeldused on aluseks riigi sotsiaalpoliitiliste otsuste tegemisele ja seadusandluse täiendamisele. Sotsiaalharta on olnud üheks aluseks Eesti põhiseaduses sätestatud õiguste tõlgendamisele ja sotsiaalhartat on kasutatud kohtuvaidlustes nõuete esitamisel ning kohtuotsuste põhjendamisel.

Eesti aruannetega saab tutvuda Sotsiaalministeeriumi kodulehel.

Sotsiaalhartaga tagatud õigused on järgmised:
* õigus eluasemele,
* õigus tervise kaitsele,
* õigus haridusele,
* õigus tööle,
* õiguslik ja sotsiaalne kaitse,
* isikute liikumine,
* diskrimineerimise vältimine.

Lisainfot Euroopa sotsiaalharta kohta saab Euroopa Nõukogu leheküljelt.

Tagasi