Esita küsimus 800 3330 Tasuta euroinfo telefon elik@nlib.ee

Otsi küsimusi ja vastuseid

Kitsenda teemat

või vali teemaloendist

Vali teema

Kas Euroopa Parlamendi valimised toimuvad ühtse valimisseaduse alusel?

Euroopa Parlamendi valimiste korda reguleeritakse nii ELi õigusaktidega, millega määratakse kindlaks kõikide liikmesriikide jaoks ühised eeskirjad, kui ka siseriiklike erisätetega, mis on liikmesriigiti erinevad. Ühiste eeskirjadega on kindlaks määratud võrdelise esindatuse põhimõte ja teatavad Euroopa Parlamendi liikme mandaadiga kokkusobimatud ametikohad. Mitmed muud tähtsad küsimused, näiteks valimissüsteemi üksikasjad ja valimisringkondade arv, on täpsemalt reguleeritud liikmesriikide seadustega.

Avatud nimekirjad – hääletajad saavad määrata oma eelistuse ühe või mitme kandidaadi poolt nimekirjas. Nii toimitakse Austrias, Belgias, Bulgaarias, Küprosel, Taanis, Eestis, Soomes, Iirimaal, Itaalias, Lätis, Leedus, Luksemburgis, Madalmaades, Poolas, Slovakkias, Sloveenias ja Rootsis.

Suletud nimekirjad – erakonnad määravad kindlaks kandidaatide pingerea ja valijad saavad anda oma hääle üksnes erakonna poolt. Nii toimitakse Prantsusmaal, Saksamaal, Kreekas, Ungaris, Portugalis, Rumeenias, Hispaanias ja Ühendkuningriigis (v.a Põhja-Iirimaa). Iirimaal, Maltal ning Põhja-Iirimaal kasutatakse aga üksiku ülekantava hääle süsteemi.

Iga liikmesriik võib moodustada Euroopa Parlamendi valimisteks valimisringkondi või jagada oma valimispiirkonna teisiti osadeks. Enamik liikmesriike on valinud selle tee, et kogu riik on üks valimisringkond. Belgias, Prantsusmaal ja Ühendkuningriigis on mitu valimisringkonda või -piirkonda. Saksamaal, Itaalias ja Poolas hääletatakse eraldi valimisringkondades, kuid valimistulemused selgitatakse välja riigi tasandil.

Valimiste toimumise ajavahemik pannakse paika ELi tasandil, kuid riigi valimisseadusest tulenevalt on valimiste täpne kuupäev ja valimisjaoskondade lahtioleku kellaajad erinevad.

Hääletamine on kohustuslik Belgias, Küprosel, Kreekas ja Luksemburgis.

Liikmesriikides on erinevalt sätestatud minimaalne vanus valimistel hääletamiseks ja kandideerimiseks. Mitmes liikmesriigis võib nii hääletada kui ka kandideerida 18-aastaselt (Taani, Soome, Saksamaa, Luksemburg, Holland, Portugal, Sloveenia ja Rootsi). Austrias võib hääletada 16-aastaselt ja kandideerida 18-aastaselt, kuid Itaalias peab selleks olema vastavalt 18 ja 25 aastat vana.

 

Vaata ka: ELi teemalised teabelehed: Euroopa Paralmendi valimiste kord

Tagasi