Esita küsimus 800 3330 Tasuta euroinfo telefon elik@nlib.ee

Otsi küsimusi ja vastuseid

Kitsenda teemat

või vali teemaloendist

Vali teema

Milliseid muudatusi tõi Amsterdami leping?

Amsterdami leping allkirjastati 2. okttoobril 1997 ja jõustus 1. mail 1999.

Amsterdami leping viis sisse järgmised muudatused:
1) kolmandast sambast viiakse esimesse sambasse õigusalane koostöö tsiviilasjades, k.a. viisa, varjupaiga, sisserände ja muu isikute vaba liikumist puudutav poliitika, mille tulemusena jäetakse kolmandasse sambasse politseikoostöö ja õigusalane kööstöö kriminaalasjades;
2) luuakse vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajanev ala;
3) Schengeni acquis viiakse Euroopa Liidu õiguse alla;
4) Euroopa Parlamendi kaasotsustamismenetlust laiendatakse tunduvalt;
5) Euroopa Parlamendi liikmete maksimaalseks arvuks fikseeritakse 700;
6) antakse õiguslik alus osadel liikmesriikidel soovi korral luua tihedam koostöö, millega institutsionaliseeritakse eri kiirusega edasiliikuva ELi võimaldamine (st mõned liikmesriigid saavad koostööga kaugemale minna, kui ülejäänud, juhul, kui nad on selleks valmis ja ülejäänud veel ei ole);
7) luuakse ühine välis- ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ametikoht, et esindada ühtselt ELi seisukohti;
8) tehakse terve hulk redaktsioonilisi parandusi, mh antakse aluslepingutele uus numeratsioon, EL leping saab tähtede asemel numbrid.

Paraku ei viidud Amsterdami lepinguga sisse sisulisi institutsionaalseid muudatusi, mis valmistaks ette ELi laienemist. Seetõttu läks peadselt vaja uut lepingumuudatust (Nice´i leping).

Vaata ka Euroopa Parlamendi teabelehte “Maastrichti ja Amsterdami leping”.

Tagasi