Esita küsimus 800 3330 Tasuta euroinfo telefon elik@nlib.ee

Jean-Claude Junckeri sõnavõtt digitaalvaldkonna tippkohtumisel Tallinnas "Digitaalse ühtse turu olukord"

02.10.2017

Komisjon on alates oma ametiaja algusest teinud ettepaneku 43 algatuse kohta, mille abil digitaalse ühtse turu loomine lõpule viia. Neist algatustest 24 on seadusandlikud. Samal ajal oleme isekeskis korduvalt arutanud vajadust digitaalse ühtse turu järele ning digitaalse ühtse turu loomise lõpuleviimises on oldud ühte meelt kümnel eri tippkohtumisel. 

Aga oma eesmärki ei ole me ikka veel saavutanud. Komisjoni seadusandlikest ettepanekutest on vastu võetud üksnes kuus. Sagedusalade vabastamine toimub liikmesriikides koordineerimatult: need vabastatakse eri aegadel ja eri perioodideks. Selle tulemusena on 4G kättesaadavus Euroopas väga erinev. E-kaubanduse arengut kogu Euroopas takistavad ikka veel kaupade ja digitaalse sisu piiriüleses kaubanduses kehtivad erinevad lepingueeskirjad.

Aasta alguses Roomas andsime samuti lubaduse teha tööd tugeva ja ühendatud ühtse turu saavutamiseks. Aeg on asuda lubadustelt tegudele.

Hea uudis on see, et digitaalse ühtse turu loomise lõpuleviimisel ei pea me päris nullist pihta hakkama. Oleme oma ametiajal juba päris palju saavutanud.

Oleme parandanud ühenduvust kõikjal ELis. Oleme kaotanud mobiilside rändlustasud. Alates järgmisest aastast on avalikes kohtades tasuta Wi-Fi levialad. Samuti saavad eurooplased veebis filmide või spordisündmuste jälgimiseks tellitud sisuteenuseid kasutada ka ELi piires reisides. Lisaks oleme kehtestanud ühe Euroopa õigusakti, mis reguleerib isikuandmete kaitset. See kaitseb meie kodanikke kõikjal Euroopas, tagades alates 25. maist 2018 ka isikuandmete vaba liikumise.

Digitaalvaldkonna investeeringuid on hoogustatud Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi abil. Näiteks on sõlmitud laenulepingud lairiba mobiilsidevõrkude laiendamiseks Kreekas ja Prantsusmaal. Digiprojektid moodustavad seni ligikaudu 10% EFSI investeeringutest. See osakaal võiks olla palju suurem. Seepärast kutsun ma teid üles neid võimalusi laiemalt tutvustama.

Nüüdsest kuni järgmise aastani peaksime keskenduma ettepanekute reaalsuseks muutmisele. Euroopa Parlamendis ja nõukogus on töös veel 18 seadusandlikku ettepanekut.

Ning mitte kõike, milles oleme oma kohtumistel kokku leppinud, ei ole veel rakendatud.

Võtame näiteks ühenduvuse teema. Eelmise aasta juunis peetud tippkohtumisel leppisime kõik kokku, et spektrihaldust tuleb tõhusamalt koordineerida, et Euroopa saavutaks 5G võrkude kasutuselevõtmises juhtpositsiooni. Meie majandus vajab seda, meie ettevõtted vajavad seda, et kasvada ja laieneda.

Vaatamata sellele ei ole me enam kui 12 kuud pärast neid arutelusid mitte kusagile jõudnud. Nõukogus puudub üksmeel – mõned teie ministritest blokeerivad tööd. Me ei tohiks lasta valdkondlikel asutustel töötada vastu sellele, milles oleme Euroopa Ülemkogu kohtumistel kokku leppinud.

Või võtame näiteks meie tööstuse digiteerimise: oleme kõik nõus, et see on prioriteet. Komisjon on koostanud strateegia, et kaasata üle 50 miljardi euro ulatuses investeeringuid toodete ja teenuste digiteerimise edendamiseks ning tänane kohtumine on liikmesriikidele võimalus meie kavasid toetada ja näidata üles, et nad tahavad seada oma riikide majanduse digiteerimise esikohale.

Või võtame näiteks küberturvalisuse. Küberründed ei tunne piire, kuid meie suutlikkus neile reageerida on riigiti väga erinev. See tekitab turvaauke, mille puhul meie haavatavus meelitab ligi uusi ründeid. Euroopa Liit vajab stabiilsemaid ja tõhusamaid struktuure, et tagada tugev kübervastupidavusvõime ja reageerida küberrünnetele. Me ei taha selle üleilmse ohu puhul olla nõrgimaks lüliks. Seetõttu tutvustas komisjon 13. septembril konkreetseid meetmeid hõlmavat paketti, millest tahaksin lähemalt rääkida meie pärastlõunasel koosviibimisel. Nende algatuste hulgas tegime ka ettepaneku luua tugevam ELi küberturvalisuse amet, mis oleks meie ühise reageerimise oluline osa.

Ma loodan, et kasutate seda digitaalvaldkonna tippkohtumist, et võtta kohustus viia lõpule kõik esitatud algatused ja meetmed, mis tuleks vastu võtta 2018. aastaks. Kui on olemas poliitiline tahe, on seda võimalik saavutada.

Allikas: Euroopa Komisjoni esindus Eestis