Esita küsimus 800 3330 Tasuta euroinfo telefon elik@nlib.ee

Jäänud 256 päeva: alustame sideisikute ja koostööpartnerite otsimist

19.10.2016

18.10.2016

Täna, kui eesistumiseni on jäänud 256 päeva, kogunes eesistumiskomisjon 31. korda, et otsustada, milliseid inimesi vajame eesistumise ajal abistama riigi- ja valitsusjuhte, ministreid ja teisi kõrgeid Euroopa Liidu (EL) juhte, kui nad külastavad Eestit. Arutasime ka, kuidas korraldada kohtumiste tõlkimist ning leida koostööpartnereid, kes soovivad eesistumise ajal tutvustada oma tooteid ja teenuseid.

Esimene sõbralik naeratus

Eesti EL Nõukogu eesistumise ajal järgmise aasta teises pooles korraldame kuni 22 kõrgetasemelist kohtumist ja üritust, kus osalevad ELi juhid, liikmesriikide riigi- ja valitsusjuhid ning ministrid, kelle külaskäigu toetamiseks vajame umbes sadat sideisikut. Sideisikud on kõige esimene ja peamine kontakt Eestisse saabuva külalisdelegatsiooni ja saatkondade vahel, nad saadavad ja nõustavad kõrgetasemelist külalist kogu Eestis viibimise ajal.

See tähendab, et sideisik on eesistumise ajal justkui Eesti visiitkaart. Ta peab tundma Eesti poliitikat, majandust ja kultuuri, suhtlema väga hästi inglise ja eelistatult veel mõnes EL-i keeles peale emakeele. Lisaks sõbralikkusele, avatusele, taktitundele ja usaldusväärsusele peab sideisikul olema hea pingetaluvus ja oskus vajadusel kiiresti plaane muuta.

Senised eesistujariigid on valinud sideisikuid erinevalt, peamiselt on valik langenud riigiteenistujatele ja riigiteadusi või keeli õppivatele tudengitele. Eestigi soovib sideisikutena näha riigiteenistujaid, kes saavad jätkata tööd senisel ametikohal, ning bakalaureuse õppe viimaste kursuste, magistri- või doktoriõppe üliõpilasi või teisi kogenud inimesi (õpetajad, konverentside korraldajad, endised diplomaadid), kes otsivad põnevat väljakutset.

Kuulutame avaliku konkursi välja veel sellel aastal ning langetame valikud järgmise aasta alguses. Toetame sideisikuid igati vastutusrikkaks rolliks ettevalmistumisel, arendame nende teadmisi eesistumisest ja EL-ist, protokollist, suhtlemisest, esmaabist, keeruliste olukordade lahendamisest jne.

Täpsem teave konkursist avalikustatakse eesistumiste ettevalmistusi avaval kodulehel www.eestistumine.ee. Sideisikute värbamist puudutavatele küsimustele vastab Piret Lukk (piret.lukk@riigikantselei.ee).

Koostöö ettevõtetega

EL Nõukogu eesistujariigi ülesandeks on poole aasta jooksul otsida liikmesriikide vahel üksmeelt ja suunata neid kokkulepete poole, mis parendaksid Euroopa inimeste turvatunnet, heaolu ja tugevdaksid EL-i tulevikku. Lisaks sellele kasutavad eesistujad tavaliselt ära võimaluse tutvustada Euroopale senisest enam oma maad, inimesi ja ettevõtteid.

Eesti ettevõtted on oodatud tutvustama eesistumise üritustel oma tooteid ja teenuseid, toetades võimalusel Euroopas levinud nägemust Eestist kui nutikast e-riigist, kus tehnoloogiline areng liigub tasakaalus kauni looduse ja puhta elukeskkonnaga. Koostööpartneriteks soovime ettevõtteid, mis tegelevad IT ja telekommunikatsiooniga, transpordi ja kütusega, toidu ja joogiga, kingitustega, mööblitootmisega, vaba aja sündmustega jne.

Koostöös lähtume riigihangete seadusest ning ootame, et kõrge kvaliteediga tooteid ja teenuseid pakuvad soovitavalt keskkonnasõbralikud ja vastutustundlikud ettevõtted. Kõigi partnerlust soovivate ettevõtetega arutame koostöövõimalused läbi.

Koostööd puudutavatele täpsustavatele küsimustele vastab Annika Lipstal (annika.lipstal@riigikantslei.ee või 524 7172).

28 liikmesriiki, 24 ametlikku keelt

Kui Eestisse saabuvad kõrged külalised on saanud asjaliku ja sooja vastuvõtu sideisikute abiga, saanud tutvuda põnevate Eesti toodete ja teenustega, tuleb keskenduda peamisele põhjusele, miks üldse Eestisse tuldi – töökohtumine. Kohtumise edukuse määrab muu hulgas suuline tõlge ehk see, kas koostööpartneriteni jõuavad selged ja arusaadavad sõnumid läbirääkimistest.

Kuigi keeleline mitmekesisus on EL-i üks põhiväärtusi, seab tegelikkus sellele siiski omad piirid. Paljudel väiksematele keeltele – sealhulgas eesti keelele – napib EL-is tõlke. Kuus kuud kestva eesistumise ajal toimub umbes 2000 erinevat kohtumist, sealhulgas üle 200 sündmuse kodumaal. Kaugeltki kõiki neist ei tõlgita, sest eesti keele tõlke on Euroopa Komisjonis tööl vähe, nende töökoormus suur ja lisaks ka hind kallis. Loe lähemalt suulisest tõlkest eesistumise ajal.

Nii on Eestigi otsustanud, et valdavalt kasutame eesistumise ajal põhilise töökeelena inglise keelt, millele lisandub kõrgetasemelistel üritustel prantsuse, saksa, hispaania, itaalia ja vajadusel veel mõni keel.

Lähetuskulud, lisatasud, töörühmade üleandmine

Põgusamalt arutas eesistumiskomisjon täiendavaid lähetuskulusid, üksikute töörühmade üleandmist teistele liikmesriikidele ning lisatasude määramist eesistumise eel ja ajal.

Otsustasime ministeeriumite ja Riigikogu järgmise aasta täiendavate EL siseste lähetuste ning ministeeriumite täiendavate kulude jaotuse. Kulud olid juba arvestatud eelarvesse, mis tähendab, et eesistumise eelarve suurust otsus ei mõjutanud.

Arutasime, kas loovutada nelja töörühma puhul, kus Eestil puudub piisav pädevus ning vajadus seda vaid eesistumiseks arendada, juhtimine mõnele teisele liikmesriigile.

Riigikogu võttis hiljuti vastu avaliku teenistuse seaduse muudatuse, mille alusel sai välja töötada lisatasude määramise korra eesistumisega seotud ametnikele alates järgmise aasta algusest. Suure töökoormuse ja lisatöötundide hüvitamine võimalike lisatasudega otsustati juba eesistumise personalistrateegias, mille alusel inimesi eesistumise ajaks tööle võetakse.

Eesistumiskomisjon kinnitas ministeeriumite lisatasude määramise  juhised  ja soovituslikud piirmäärad. Kas ja mis suuruses lisatasu määrata, otsustavad vahetud juhid, kes oskavad kõige paremini hinnata töötaja töökoormust eesistumise eel ja ajal.

Järgmine kord koguneb eesistumiskomisjon 29. novembril.

Allikas: eesistumine.ee