Esita küsimus 800 3330 Tasuta euroinfo telefon elik@nlib.ee

Ilves soovitab mõelda, mis saab Eesti eesistumisest, kui britid otsustavad EL-ist lahkuda

10.05.2016

President Toomas Hendrik Ilves soovitab mõelda, kas ja kuidas mõjutaks Eesti Euroopa Liidu eesistumisaega see, kui Suurbriannia otsustaks sel suvel liidust välja astuda.

Suurbritannia on eesistujamaa pool aastat enne Eestit tuleva aasta teises pooles. Peaminister Taavi Rõivas keeldus “Aktuaalsele kaamerale” sel teemal kommentaare andmast.

“Aktuaalse kaamera” nädalalõpusaatele antud intervjuus arutles president Ilves, milliseid küsimusi võiks Eesti eesistumisele seada olukord, kui Suurbritannia peaks otsustama Euroopa Liidust lahkuda.

“Esimene probleem, mis kerkib juhul, kui Suurbritannia otsustab Euroopa Liidust lahkuda, on, et see seab meile suuri väljakutseid siis eesistumise puhul, kuna nende eesistumine peaks algama 1. juulil 2017,” selgitas riigipea.

Eesti on Euroopa Liidu eesistujariik 2018. aasta 1. jaanuarist kuni juunini. Pool aastat enne meid on eesistujariigiks Suurbritannia. Britid otsustavad Euroopa Liitu jäämise või sealt lahkumise sel suvel – 23. juunil.

“Aga selge on see, et nad ei saa ühtegi otsust vastu võtta juhul, kui nad on otsustanud lahkuda. Ja ma kujutan ette väga mitmed, paljud liikmesriigid keelduvad siis seda tegemast. Nii, et üks võimalus, millest on juba räägitud Brüsselis, et teil võib olla ajaloo pikim eesistumine. Ma väga loodan, et nii ei lähe, mitmel põhjusel, aga no juba selleks peab olema valmis,” rääkis Ilves.

President ütles, et ta loodab, et nii ei lähe ja lisas, et see tõenäosus on väike. Riigikantselei Euroopa Liidu asjade direktor Klen Jäärats ütles, et küsimus aastasest eesistumisest on ebatõenäoline.

 

Loe edasi: uudised.err.ee