Esita küsimus 800 3330 Tasuta euroinfo telefon elik@nlib.ee

Pagulaskriis

Viimati täiendatud: 12.12.2017

Euroopat on tabanud suurim inimeste massiränne pärast Teist maailmasõda. 2015 ja ... Loe edasi
×

Euroopat on tabanud suurim inimeste massiränne pärast Teist maailmasõda. 2015 ja 2016. aastal esitati Euroopas vastavalt 1,3 ja 1,2 miljonit varjupaigataotlust ning sisseränne jätkub. Euroopa Liit on otsustanud vastutust pagulaste kaitsmisel jagada, kuid konsensuse saavutamine liikmesriikidega on äärmiselt keeruline. Eesti osaleb kriisi lahendamisel proportsionaalselt oma suurusega Euroopa Liidus ja võtab kahe aasta jooksul vastu üle 500 põgeniku. 29. juuni 2017. aasta seisuga on Eestisse ümberpaigutatud ja -asustatud kokku 156 inimest.

Suurem osa Euroopa Liitu saabunutest põgeneb sõja ja terrori eest.  Inimestele, kes põgenevad oma kodumaalt ega saa sinna naasta tagakiusamise kartuses, pakutakse tulenevalt rahvusvahelistest kokkulepetest varjupaika. Liikmesriigid vastutavad varjupaigataotluste läbivaatamise eest ja otsustavad, kes abi saab.

Paljud lahkuvad oma kodumaalt lootuses parandada elujärge. Kui nende varjupaigataotlust heaks ei kiideta, on liikmesriikidel kohustus saata majanduslikel põhjustel rändajad tagasi oma koduriiki või riiki, mille kaudu nad tulid.

2016. aasta märtsis sõlmis Euroopa Liit lepingu Türgiga, mis aitas peatada kontrollimatu rändevoo Egeuse merel ja mille raames pakutakse põgenikele võimalust seaduslikult Euroopasse jõuda.  EL ja Türgi leppisid kokku, et Türgist Kreeka saartele saabuvad ebaseaduslikud rändajad võib Türki tagasi saata. Iga süürlase eest, kes tagasi saadetakse, võtab EL Türgist vastu süürlase, kes ei ole püüdnud piiri ebaseaduslikult ületada. 21. juuliks 2017 oli Türgist ümber asustatud 7807 Süüria põgenikku.
Tänu lepingule on põgenike ja rändajate voog Türgist oluliselt vähenenud. 2015. aasta oktoobris registreeriti saabujate rekordarv 10 000 inimest ühe päeva jooksul. Alates märtsist on Kreekasse saabunud keskmiselt vähem kui 74 inimest päevas.

7. juunil 2016 kuulutasid Euroopa Komisjon ja kõrge esindaja välja rändepartnerluse, et tugevdada koostööd rändajate päritolu- ja transiidiriikidega, eeskätt Aafrikas.

2016. aasta oktoobris asutati uus Euroopa piiri- ja rannikuvalve eesmärgiga kaitsta ühist välispiiri ning teha koostööd rände- ja julgeolekuprobleemide lahendamisel. Välispiirile on lähetatud enam kui 1550 ametnikku, kes täiendavad liikmesriikides juba tegutseva 100 000 piirivalveametniku tööd.

 

Märksõnad: Euroopa Liit; ühine varjupaiga- ja rändepoliitika; rändepoliitika; varjupaigataotlejad; varjupaigaõigus; ränne (demogr.); seaduslik ränne; sisseränne; ebaseaduslik sisseränne; sisserändajad; pagulased; rändesurve; integratsioon; Dublini süsteem

Keywords: European Union; common asylum and migration policy; migration policy; asylum seekers, asylum applicants, asylum claimants; right to asylum, right of asylum; migration; legal migration; immigration; illegal immigration, irregular immigration; immigrants; refugees; migration pressure, migratory pressure; integration; Dublin system

Teemaviited sotsiaalmeedias: #pagulased #pagulaskriis #migratsioon #rändekriis #JHA  #ränne #ümberpaigutamine #ümberasustamine

Hashtags: #asylum #refugees #migration #migrationEU #migrantcrisis #refugeecrisis #EUTurkeyDeal #Frontex

 Pilt: http://tvnewsroom.consilium.europa.eu/
© European Union

Teksti allikad: Euroopa Komisjoni teabelehed ja pressiteated; Siseministeerium;
www.valitsus.ee/et/pagulased

Fookuslehe koostaja: Li Lind
Li.Lind@nlib.ee