Esita küsimus 800 3330 Tasuta euroinfo telefon elik@nlib.ee

Euroopa Liit kavandab toetuse suurendamist Tuneesiale

20.07.2015

Tänasel Euroopa Liidu välisministrite kohtumisel Brüsselis arutati olukorda Tuneesias ja Liibüas. Samuti oli kõne all hiljutine Iraaniga saavutatud tuumakokkulepe.

Euroopa Liidu välispoliitikajuhid arutasid olukorda Tuneesias. Arutelul osalesid ka Tuneesia peaminister Habib Essid ja välisminister Taïeb Baccouche. Välisminister Marina Kaljuranna sõnul keskenduti kohtumisel ennekõike sellele, kuidas Euroopa Liit saaks Tuneesiat senisest enam toetada nii majanduse alal kui ka terrorismivastases võitluses. „On selge, et Tuneesia vajab täna Euroopa tugevat toetust,“ ütles Kaljurand. „On äärmiselt oluline võtta arvesse Tuneesia enda ootusi Euroopa Liidu abi suhtes,“ lisas välisminister. Eesti on alates 2012. aastast aidanud Tuneesia valitsusasutusi e-teenuste ülesehitamisel ja sellega jätkatakse.

Võttes arvesse Tuneesia habrast julgeolekuolukorda on välisministrite hinnangul oluline suurendada julgeolekualast koostööd ning abistada Tuneesia julgeolekusektori reformi läbiviimisel. „Tuleb teha kõik, et viimase aja traagilised terrorirünnakud ei tekitaks püsivaid tagasilööke Tuneesias üldiselt hästi käivitunud üleminekuprotsessile,“ ütles Eesti välisminister.

Majandussektori toetamiseks on kavas edasi liikuda kaubandusvallas. „Oktoobrisse kavandatud läbirääkimiste alustamine põhjaliku ja laiaulatusliku vabakaubanduslepingu üle oleks positiivseks signaaliks investoritele Tuneesia valmisolekust parandada oma kaubandus- ja investeerimisõhkkonda,“ märkis Kaljurand. „Kui Euroopa Liit tagaks Tuneesia põllumajandustoodetele paremad võimalused oma turule pääsemiseks, oleks seegi konkreetne positiivse mõjuga samm,” lisas välisminister.

Rääkides poliitilistest arengutest Liibüas, avaldasid Euroopa Liidu välisministrid heameelt 11. juulil sõlmitud esialgse ühtsusleppe üle ning tänasid niivõrd keerulises olukorras saavutatud edusammude eest ÜRO eriesindajat Bernardino Leoni. „Saavutatud poliitiline kokkulepe on oluliseks sammuks väga pikalt kestnud kriisi lahendamise suunas,“ nentis Marina Kaljurand. „Loodetavasti saab järgmisena paika ühtsusvalitsus, et saaks edasi minna EL toetuse ja koostööküsimustega julgeoleku- ja migratsiooniküsimustes,“ lisas Kaljurand. Välisministrid väljendasid solidaarsust Itaaliaga, kelle neli kodanikku Liibüas rööviti.

Euroopa Liidu välisministrite kinnitusel on Iraani ajalooline tuumakokkulepe tõestuseks, et Euroopa Liidu diplomaatia ja mitmepoolsed diplomaatilised pingutused saavad viia rahumeelse lahenduseni. Välisministrite hinnangul on kolmteist aastat kestnud läbirääkimiste tulemuse näol tegemist Lähis-Ida regiooni ja laiemalt kogu maailma julgeoleku seisukohast väga olulise arenguga, millel võib olla kaugeleulatuv positiivne mõju.

Euroopa Liidu välisasjade nõukogu võttis vastu ELi inimõiguste ja demokraatia tegevuskava aastateks 2015–2019, mida Eesti toetab, pidades tegevuskava rakendamisel oluliseks koostööd EL institutsioonide ja liikmesriikide vahel.

Allikas: Välisministeerium