Esita küsimus 800 3330 Tasuta euroinfo telefon elik@nlib.ee

Euroopa Liit astus otsustava sammu energialiidu loomise suunas

25.02.2015

Euroopa Komisjon võttis täna vastu energialiidu ja tulevikku suunatud kliimamuutuste poliitika raamstrateegia, milles on esitatud viie omavahel seotud poliitikavaldkonna kaupa energialiidu eesmärgid ja üksikasjalikud sammud nende saavutamiseks.

„Täna käivitame kõige kaugeleulatuvama Euroopa energiaprojekti alates söe- ja teraseühenduse loomisest. See projekt koondab 28 Euroopa energiaturgu üheks energialiiduks, muudab Euroopa välisenergiast vähem sõltuvaks ja tagab prognoositavuse, mida investorid nii hädasti vajavad töökohtade loomiseks ja majanduskasvu edendamiseks. Asume ellu viima põhimõttelist üleminekut vähese süsinikdioksiidiheitega ja kliimasõbralikule majandusele ning looma energialiitu, mille keskmes on elanikud, kellele pakutakse taskukohasemat, turvalisemat ja säästvamat energiat,” ütles energialiidu eest vastutav Euroopa Komisjoni asepresident Maroš Šefčovič.

Raamstrateegia näeb ette uute õigusaktide vastuvõtmist elektrituru ümberkorraldamiseks ja läbivaatamiseks ning peab tagama gaasilepingute suurema läbipaistvuse. Paremini reguleeritud ja lõimitud turuni jõudmiseks on oluline saavutada märkimisväärselt tihedam piirkondlik koostöö. Strateegia hõlmab ka uusi õigusakte, millega tagada elektri- ja gaasivarustus, ning näeb ette ELi rahastamise suurendamist energiatõhususe valdkonnas. Vaja on uut taastuvenergiapaketti ning Euroopa energiaalast teadus- ja innovatsioonistrateegiat. Samuti on plaanis iga-aastased aruanded energialiidu olukorra kohta.

Vastu võeti ka energiavõrkude ühendmaist käsitlev teatis, milles on kindlaks määratud meetmed, mis aitavad saavutada aastaks 2020 võrkude ühendatuse 10% miinimummäära, mis on hädavajalik liikmesriikidevaheliste elektrivoogude tagamiseks ja omavaheliseks elektriga kauplemiseks, kuid mida praegu ei täida 12 liikmesriiki, sh Eesti. Kogu Euroopa Liidus on käigus 137 elektriprojekti, sh 35 ühendamisprojekti. Kui neid arvesse võtta, siis väheneb kõnealuste liikmesriikide arv kaheteistkümnelt kahele.

Täna samuti avaldatud teatises esitatakse visioon üleilmse kliimamuutuste kokkuleppe sõlmimiseks Pariisis detsembris. Eesmärgiks on läbipaistev, dünaamiline ja üleilmne õiguslikult siduv kokkulepe, mille alusel kõik osapooled võtavad õiglased ja piisavalt suured kohustused.

Nõuetekohaselt ühendatud Euroopa elektrivõrk võimaldaks tarbijatel säästa kuni 40 miljardit eurot aastas. Praegu sõltub kuue liikmesriigi, sh Eesti  gaasiimport ühest välistarnijast. ELi energiasektorisse plaanitakse ainuüksi 2020. aastaks investeerida üle triljoni euro.

Allikas: Euroopa Komisjoni Esindus Eestis