Esita küsimus 800 3330 Tasuta euroinfo telefon elik@nlib.ee

Euroopa Liidu üleminek puhtale energeetikale edeneb jõudsalt

03.02.2017

02.01.2017

Euroopa Komisjon avaldas täna teise energialiidu olukorda käsitleva aruande, mille kohaselt liigub Euroopa Liit kindlalt vähese CO2-heitega majanduse suunas. Praeguses tempos jätkates saavutatakse 2020. aastaks seatud kasvuhoonegaaside vähendamise ning energiatõhususe ja taastuvenergia osakaalu suurendamise eesmärgid.

Energialiidu eest vastutava Euroopa Komisjoni asepresidendi Maroš Šefčoviči sõnul tegeleb energialiit enamaga kui ainult energia ja kliima. „Selle abil kiirendatakse kogu Euroopa majanduse täielikku moderniseerimist, vähese CO2-heitega majandusele üleminekut ning majanduse energia- ja ressursitõhusamaks muutmist sotsiaalselt vastutustundlikul viisil. Et tugevdada ELi üleilmset liidrirolli, tuleks suurendada ka energialiidu välismõõdet. Suur osa asjakohastest seadusandlikest ettepanekutest on esitatud ning 2017. aastal tuleks algust teha nende õigusaktide rakendamisega.“ Sellise sõnumiga alustab  asepresident 3. veebruaril oma uut energialiidu ringreisi, mille üks eesmärke on saada põhjalik ülevaade liikmesriikide energiapoliitikast.

Euroopa Liit tervikuna on olnud energialiidu eesmärkide, eelkõige 2020. aastaks püstitatud kliima- ja energiaalaste eesmärkide suunas liikumisel jätkuvalt edukas. 2020. aastaks püstitatud energia lõpptarbimise eesmärk on juba saavutatud. Sama lugu on kasvuhoonegaaside heitkogustega: 2015. aastaks olid need ELis 22% väiksemad kui 1990. aastal. Edasiminek on toimunud ka taastuvenergia sektoris – 2014. aasta andmete põhjal ulatus taastuvenergia osakaal ELi summaarses energia lõpptarbimises 16%-ni (Eestis 26,5%). Oluline trend on ka see, et EL jätkab edukalt majanduskasvu lahtisidumist kasvuhoonegaaside heitkogustest. Ajavahemikul 1990–2015 kasvas sisemajanduse koguprodukt ELis 50%, samas vähenesid heitkogused 22%.

Kiiresti muutuvas geopoliitilises keskkonnas on hästi toimiv energialiit ülimalt oluline selleks, et kaitsta Euroopa ja siinsete elanike pikaajalisi majandushuve ning heaolu. Just seepärast on energialiidu arendamisel viimaste kuude jooksul senisest enam keskendutud nn energiadiplomaatiale, et suurendada energiatarnete kindlust, laiendada vähese CO2-heitega ELi tehnoloogialahenduste kasutuselevõttu teistes riikides ning hoogustada samas Euroopa tööstuse konkurentsivõimet.

Lisateave
Energialiidu olukorda käsitlev teine teatis ja kõik sellega kaasnevad dokumendid on leitavad komisjoni veebisaidil
MEMO/17/162 energiatõhusust käsitleva eduaruande kohta
MEMO/17/163 taastuvenergiat käsitleva eduaruande kohta

Pressiteate täistekst

Allikas: Euroopa Komisjoni esindus Eestis