Esita küsimus 800 3330 Tasuta euroinfo telefon elik@nlib.ee

Euroopa Liidu strateegia Venemaa suunal: parlamendi seisukohad

21.10.2016

Euroopa Liidu ja Venemaa suhted on olnud madalseisus juba mõnda aega, kuid Moskva viimase aja brutaalsed sammud Süürias on läbisaamist veelgi halvendanud. ELi-Venemaa suhted on päevakorral Euroopa Ülemkogul sel neljapäeval ja reedel, 20.-21. oktoobril. Euroopa Parlament on kritiseerinud Venemaa tegevust Süürias ja nõudnud suhete kriitilist ülevaatamist. EP seisukohti kommenteerib Venemaa delegatsiooni juht Othmar Karas.

Kahe nädala eest täiskogul vastu võetud Süüria resolutsioonis palub parlament „kõigil konflikti osapooltel, eelkõige aga Venemaal ja Assadi režiimil peatada kõik tsiviilisikute ja tsiviiltaristu vastased rünnakud“.

Venemaa on aga jätkanud Assadi toetamist ja Aleppo pommitamist, kruvides nii veelgi pingeid üles suhetes ELi ja USAga. Ühenduse poliitika Venemaa suunas on üheks peateemaks ülemkogul. Esmaspäeval, 17. oktoobril kogunenud liidu välisministrid rõhutasid, et Süüria konflikti ei saa lahendada sõjalisel teel. Ministrite sõnul tuleb leida poliitiline lahendus.

Euroopa Liit kehtestas majanduslikud ja diplomaatilised sanktsioonid Venemaale 2014. aasta märtsis. Põhjuseks Venemaa-poolne Krimmi annekteerimine ja seotus sõjategevusega Ida-Ukrainas. Venemaa seadis omalt poolt impordikeelud ELi toidu- ja põllumajanduskaupadele.

„Ida-Ukraina konflikti rahumeelseks lahendamiseks on vajalik Minski lepete rakendamine ja seega Ukraina suveräänsuse ja terviklikkuse austamine,“ ütleb parlamendi Venemaa delegatsiooni juht Karas. „Seni kuni Minskis kokku lepitut ellu ei viida, ei saa olla juttu Venemaa-vastaste sanktsioonide eemaldamisest ega ELi-Venemaa suhete normaliseerumisest,“ lisab saadik.

Liikmesriikide ühtsus Venemaa suunal aetavas poliitikas peab olema absoluutseks prioriteediks, seisab mullu juunis vastu võetud EP resolutsioonis.

Energiasõltuvus

Mullu detsembris tunnustasid saadikud Euroopa Komisjoni ettepanekuid energialiidu loomiseks, kuna nii on võimalik vähendada sõltuvust Venemaa energiatarnetest. Vastava resolutsiooni järgi on Venemaa osutunud ebausaldusväärseks partneriks, kes kasutab oma energiavarusid poliitilise relvana.

ELi-Venemaa suhetele keskenduva resolutsiooni järgi peab ühendus näitama energiapoliitikas üles kindlat sisemist solidaarsust, kuna mitmed liikmesriigid sõltuvad Venemaa gaasitarnetest.

Vastusammud propagandale

Parlament on tõstnud esile asjaolu, et Venemaa rahastab äärmuslikke erakondi ELis, seab samal ajal piiranguid meediale ja internetikasutamisele ning on seotud ELi-suunalise propaganda ja valeinfo levitamisega, seisab 2015. aasta resolutsioonis.

“Toetan täielikult ELi algatusi pööramaks tähelepanu Venemaa poolsele propagandasõjale. See ei tähenda vastupropaganda tegemist, vaid õigete faktide esitamist,“ ütleb Rahvaparteid ja Austriat esindav Karas.

Venemaa ja islamiterroristide poolse propaganda eest hoiatab ka hiljutine EP väliskomisjoni raport. Saadikutesõnul on Vene valitsus oma sõnumi edastamiseks agressiivselt kasutamas mõttekodasid, mitmekeelseid telekanaleid, sotsiaalmeediat ja nn interneti trolle.

„Euroopa Liit peab ühtselt ja kindlalt seisma rahvusvahelise õiguse eest, olles samal ajal igal võimalusel avatud dialoogiks,“ selgitab Karas. „Meil tuleb rohkem panustada inimeste vahelistesse suhetesse ja kontaktidesse Venemaa kodanikuühiskonnaga.“

Allikas: europarl.europa.eu