Esita küsimus 800 3330 Tasuta euroinfo telefon elik@nlib.ee

Euroopa Liidu Nõukogu andis eesistujale volituse alustada lähetatud töötajate direktiivi osas läbirääkimisi Euroopa Parlamendiga

25.10.2017

Eile, 23. oktoobril jõudsid Euroopa Liidu tööhõive, sotsiaalpoliitika, tervise- ja tarbijakaitseküsimustega tegelevad ministrid (EPSCO) 14 tundi kestnud arutelude järel kokkuleppele lähetatud töötajate direktiivi üldises lähenemisviisis ja kiitsid heaks Euroopa sotsiaalõiguste samba proklamatsiooni.

Sotsiaalkindlustuse koordinatsioonimääruse osas saavutati osaline üldine lähenemisviis võrdse kohtlemise ja kohaldatava õiguse peatükkides.

ELi ministrite kohtumist juhtinud tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski sõnul algatati tänaseks poolteist aastat arutusel olnud direktiivi muutmine selleks, et seadusandlus vastaks tänapäeva keskkonna ja tööturu olukorrale. „Lähetatud töötajate direktiivi põhiline eesmärk on kindlustada töötajate õiglane kohtlemine – inimestele, kes teevad sama tööd samas kohas, peaks kehtima ka samad töö- ja palgatingimused. Olulisel kohal on ka aus konkurents teenuste pakkumisel sihtriigis. Teisalt ei tohi me tekitada ebavajalikke tõkkeid teenuste vabaks liikumiseks – näiteks transpordisektori olemus on juba teistsugune, mistõttu tuleb seda teemat käsitleda eraldi,“ ütles Ossinovski.

„Eesti roll eesistujana on juhtida liikmesriikide jaoks olulisi arutelusid ning aidata jõuda rahuldava ja õiglase kompromissini. Mul on hea meel, et ELi ministrid nõustusid keeruliste diskussioonide järel ühise lahendusega ning et toetus oli nii laiapõhjaline,“ lisas Ossinovski. „Saavutatud kompromissettepanekut oleks Eesti toetanud ka tavapärases liikmesriigi positsioonis. Meie jaoks on oluline, et Eesti töötajad oleks kaitstud teises liikmesriigis töötades ning et ka Eestisse lähetatud teiste Euroopa Liidu riikide töötajad tunneks end siin hästi. Usun, et Eesti on eesistujana teinud hea töö, et seda tagada.“

Euroopa Liidus on ligikaudu 1,9 miljonit lähetatud töötajat, mis on alla 1% kogu ELi tööturust. Peamiselt lähetatakse töötajaid teenuse osutamiseks ehitussektoris ning teeninduse valdkonnas. Transpordisektoris lähetatud töötajate arutelusid peetakse samal ajal teise eelnõu alusel eraldi.

ELi ministrite kokkulepe on aluseks 1996. aastast pärit lähetatud töötajate direktiivi uuendamisel, kus järgmine samm seadusandlikus protsessis on triloogid ehk läbirääkimised Euroopa Parlamendiga.

Üldine

  • Eesti kui Euroopa Liidu Nõukogu eesistujariik juhatab Nõukogus kõigi tasandite koosolekuid ja istungeid, aidates tagada ELi töö järjepidevus nõukogus. Eesistujariik peab tegutsema ausa ja neutraalse vahendajana, et leida kõikide liikmesriikide vahel tasakaal ja kompromiss. See tähendab, et eesistuja peab arvestama iga liikmesriigi ettepanekute ja muredega ning pakkuma Nõukogule konkreetse teema suhtes lahendusi ja kompromisse, mis on vastuvõetavad kõigile.
  • Lähetatud töötajate direktiivi eelnõu ei ole veel vastu võetud. Nõukogu leppis Luxembourgis kokku üldise lähenemisviisi, kuidas teemaga koos edasi liikuda. Nüüd ootavad ees Nõukogu läbirääkimised Euroopa Parlamendiga, mida Eesti on valmis alustama juba novembrikuus.
  • Eesti oleks liikmesriigina kokkulepet sellisel kujul toetanud.

Lähetatud töötajate direktiiv – olulisemad faktid

  • Lähetatud töötajale tuleb maksta sama töö eest sihtriigi kohaliku töötajaga võrdset tasu.
  • Kui seni on lähetatud töötajal õigus saada miinimumpalka, siis eelnõu kohaselt edaspidi töötasu koos erinevate lisatasude ja boonustega.
  • Eelnõu peamiseks uueks elemendiks on töötasu ja kõigi selle erinevate elementide maksmise kohustus praegu kehtiva miinimumtöötasu asemel. Samas tuleb juba tänasel päeval tuleb mitmeid lisatasusid lähetatud töötajatele vastavalt vastuvõtva riigi õigusele maksta, kuna Euroopa kohus on teinud sellekohaseid otsuseid.
  • Teiseks oluliseks elemendiks on pikaajalise lähetuse kestvus piiritlemine 12 kuuga, pärast mida tuleks lähetatud töötajatele lisaks selle ajani kohalduvatele mõnedele vastuvõtva riigi töötingimustele kohaldada ka kõiki teisi tööõigusest tulenevaid õigusi. Üle 12-kuulise lähetuse korral saab ettevõtja küsida ajapikendust täiendavad 6 kuud.
  • Lisaks toob eelnõu sisse kohustuse tagada lähetatud renditöötajatele võrdset töötingimused kohalike renditöötajatega juba esimesest päevast alates. Ka täna kehtivas direktiivis oli see säte olemas, kuid ainult võimalusena neile liikmesriikidele, kes seda kasutada soovisid, nüüd on see sätestatud kohustusena.
  • Liikmesriikidele on Nõukogu teksti kohaselt antud 4 aastat direktiivi ülevõtmiseks, samas ei tohi ükski liikmesriik eelnõus toodud nõudeid enne 4 aastat alates direktiivi vastuvõtmisest teistest liikmesriikidest lähetatud töötajatele kohaldama hakata.
  • Transpordisektorile kohalduvad uue direktiivi sätted siis, kui jõustub transpordisektori eriseadus, mille läbirääkimised liikmesriikide vahel hetkel veel kestavad.

Taust

  • Direktiivi majanduslik mõju pole väga suur ja puudutab eelkõige konkreetseid sektoreid, näiteks ehitussektor (2015. aastal Eestis 56% kõikidest lähetustest).
  • Direktiiv kaitseb töötajate õigusi, kuid tagab samal ajal ka teenuste vaba liikumise Euroopa Liidus.
  • Eestist lähetatakse töötajaid teise riiki tööle keskmiselt 8 kuuks.
  • ELi piires teenuste osutamise eesmärgil lähetatud töötajate arv ulatub 1,9 miljonini.
  • Kõige rohkem lähetatakse töötajaid ehitussektoris (25%), millele järgnevad teenuste, finants- ja ettevõtlussektor, transport ja põllumajandus.
  • Poola, Saksamaa, Prantsusmaa, Belgia ja Rumeenia on juhtivad töötajaid lähetavad riigid.
  • Saksamaa, Prantsusmaa, Belgia ja Madalmaad võtavad vastu kõige enam lähetatud töötajaid.

Allikas: eu2017.ee