Esita küsimus 800 3330 Tasuta euroinfo telefon elik@nlib.ee

Euroopa Komisjoni sõnul peavad liikmesriigid kiirendama varjupaigataotlejate ümberpaigutamist

16.03.2016

Euroopa Komisjoni täna esitatud aruande kohaselt ei ole kaitset vajavate inimeste ümberpaigutamise tempo piisav ning ümberpaigutamist ootavate isikute arv ületab liikmesriikide antud lubadusi.

Euroopa Komisjoni rände, siseasjade ja kodakondsuse voliniku Dimitris Avramopoulose sõnul onEuroopa Liidu liikmesriigid võtnud endale seadusliku kohustuse paigutada ümber 160 000 selgelt rahvusvahelist kaitset vajavat inimest – kohustus, mida nad on kinnitanud mitmel korral. „Kuna humanitaarolukord muutub Kreekas iga päevaga aina teravamaks, tuleb liikmesriikidel kiiresti täita oma kohustused ja hoida ära pagulaste olukorra edasine halvenemine Kreekas. Lähipäevil ja -nädalail tuleb meil oluliselt suurendada ümberpaigutamiste arvu. Liikmesriikidel tuleb samuti ette näha alternatiivsed turvalised ja seaduslikud teed Euroopasse rahvusvahelist kaitset vajavatele inimestele ja näidata üles solidaarsust pagulaskriisist mõjutatud kolmandate riikidega, suurendades märkimisväärselt ümberasustamiseks tehtavaid jõupingutusi Euroopa Liidus,” selgitas volinik.

2015. aasta septembris kehtestatud ümberpaigutamise kava kohaselt tuleb 2017. aasta septembriks Kreekast ja Itaaliast teistesse liikmesriikidesse ümber paigutada 160 000 inimest. 14. märtsi seisuga on ümber paigutatud ainult 937 varjupaigataotlejat. Komisjoni sõnul on poliitilise tahte puudumine liikmesriikide seas endiselt kõige olulisem kava rakendamist aeglustav tegur. Selleks et täita praeguseks võetud kohustusi, tuleks saavutada vähemalt 5600 isiku ümberpaigutamine kuus.

Täna esitatud aruandes palub komisjon liikmesriikidel suurendada vastuvõetavate inimeste arvu ning lühendada taotluse menetlemiseks kuluvat aega. Samuti kutsub komisjon liikmesriike üles tegema täiendavat turvakontrolli üksnes põhjendatud juhtudel ning valikueelistused tuleks esitada vaid selleks, et lihtsustada paremaks integreerumiseks sobivate kandidaatide otsimist, mitte põhjustena ümberpaigutamise taotluste tagasilükkamiseks. Kreekalt ja Itaalialt oodatakse suuremaid jõupingutusi eelkõige süstemaatilise turvakontrolli ja sihtliikmesriikidele saadetava teabe kvaliteedi osas.

Komisjoni aruande kohaselt peavad liikmesriigid tõhustama ka kaitset vajavate inimeste ümberasustamist ELi mittekuuluvatest riikidest. Liikmesriikidelt ja Dublini õigustikuga assotsieerunud riikidelt saadud informatsiooni põhjal on 15. märtsi seisuga asustatud 4555 kaitset vajavat põgenikku ümber 11 riiki. Enamik osalevatest riikidest on asustanud ümber süürlasi, kes viibivad Jordaanias, Liibanonis ja Türgis.
Peamiste probleemidena tuuakse aruandes välja valikukriteeriumide, menetluste kestuse, integratsioonivahendite ja majutuskohtade arvu erinevused liikmesriikides. Komisjon kutsub ümberasustamises osalevaid riike üles intensiivistama heade tavade ja kogemuste vahetamist, eelkõige nende riikide (sh Eesti) puhul, kes osalevad selles protsessis esimest korda.

 

Allikas: Euroopa Komisjoni esindus Eestis