Esita küsimus 800 3330 Tasuta euroinfo telefon elik@nlib.ee

Euroopa Komisjon ei tuvastanud Eesti majanduses tasakaalustamatust

09.03.2016

Euroopa Komisjoni avaldatud hinnangu kohaselt ei esine Eestis vaatamata kiirele palga- ja eluasemehindade kasvule makromajanduslikku tasakaalustamatust. Oma majanduse tasakaalustamisel teevad edusamme ka teised liikmesriigid.

„Euroopa Liidu majandus elavneb jätkuvalt ja paljud liikmesriigid on saavutanud edu majanduse struktuursete probleemide lahendamisel. Eelmise aastaga võrreldes on sel aastal tasakaalustamatusega riike vähem. Probleeme esineb aga endiselt ja need võivad muuta mitu liikmesriiki haavatavaks. Majanduse konkurentsivõimelisemaks muutmiseks on vaja struktuurireforme kiirendada,” selgitas Euroopa Komisjoni asepresident Valdis Dombrovskis.

2015. aasta novembris otsustas komisjon, et 18 liikmesriigi (sh Eesti) puhul on vaja põhjalikku analüüsi, et hinnata, kas neil esineb makromajanduslikku tasakaalustamatust. Eesti puhul peeti peamisteks makromajanduslikeks riskideks kiiret palga- ja kinnisvarahindade kasvu. Tööjõu tootlikkuse suurenemist ületava tööjõukulude kasvuga võib kaasneda konkurentsivõime vähenemine. Samas peaks prognoositava tootlikkuse suurenemise ja reaalpalkade kasvu aeglustumise taustal ka tööjõukulude kasv aeglustuma. Komisjoni tänase otsuse kohaselt Eestis makromajanduslikku tasakaalustamatust ei esine.

Eluasemehinnad on Eestis jõuliselt kasvanud, samas on see kookõlas sissetulekute suurenemise ja kasvava nõudlusega. Eluasemete pakkumine peaks edaspidi kohanema taastuva nõudlusega. Hindade edasine kasv võib siiski ohustada reaalmajandust ja sellele tuleb tähelepanu pöörata.

Makromajanduslik tasakaalustamatus esineb Hispaanias, Iirimaal, Madalmaades, Rootsis, Saksamaal, Sloveenias ja Soomes. Ülemäärane tasakaalustamatus esineb Bulgaarias, Horvaatias, Itaalias, Portugalis ja Prantsusmaal.

Komisjoni koostatud analüüse hakkavad nüüd arutama liikmesriigid. Märtsis ja aprillis korraldab komisjon liikmesriikidega täiendavaid kahepoolseid kohtumisi ning aprillis peaksid liikmesriigid esitama riiklikud reformikavad ja stabiilsusprogrammi aruanded. Neile allikatele toetudes esitab komisjon kevadel ettepanekud uuteks riigipõhisteks soovitusteks, käsitledes peamisi lahendamist vajavaid probleeme ning andes suuniseid eelarvepoliitika kujundamiseks.

Lisateave:
Teatis
Märgukiri
Riigiaruanded

 

Allikas: Euroopa Komisjoni esindus Eestis