Esita küsimus 800 3330 Tasuta euroinfo telefon elik@nlib.ee

Eurobaromeeter: toetus ELi kuulumisele stabiilne, kuid muret tuntakse tuleviku pärast

18.11.2016

See, mis on erinevate Euroopa Liidu liikmesriikide kodanikel ühist, on olulisem kui nende erinevused, leiab 71% eurooplastest viimase Eurobaromeetri uuringu kohaselt, mis viidi läbi sel sügisel.

Enamus eurooplasi ehk 53% küsitletutest leidis, et Euroopa Liitu kuulumine on nende riigile hea. Samas on erinevused riigiti väga suured, alates 74%-st Iirimaal ja lõpetades 31%-ga Kreekas. Eestis peab riigi kuulumist Euroopa Liitu heaks 63%. Selline toetus on püsinud EL-is enam-vähem samal tasemel 2009. aastast alates.

Nagu möödunudki aastal leidis 60% ELi vastanutest, et nende riik saab Euroopa Liitu kuulumisest kasu. Eestis, kus nii arvas lausa 80%, toodi peamiste põhjustena välja ELis avanenud uued töövõimalused, panus majanduskasvu ja julgeolekusse.

ELi tuleviku osas pole aga paljudes riikides positiivset meelestatust. Nii leidis 54% ELi tasandil vastanutest, et asjad liiguvad vales suunas (+13 võrreldes eelmise aastaga). Mures ollakse ka arengute pärast oma koduriigis (58%, +14% võrreldes 2015. aastaga). Eestis on pessimiste vähem: 37% leiab, et EL-is liiguvad asjad vales suunas ja 35%, et see on nii oma riigis.

Euroopa identiteedi seisukohast peetakse esmatähtsaks demokraatiat ja vabadusega seotud väärtusi (EL-50%; Eesti-45%). Teisel kohal on ühisraha euro (EL- 33%, Eesti-43%) ja kolmandal kohal kultuur (EL-32%, Eesti-36%). Euro tähtsus identiteedi sümbolina on eelmise aastaga võrreldes vähenenud (EL-6%, Eesti-12%) ja seda eelkõige eurotsooni riikides.

Prioriteetsete poliitikavaldkondadena, millega EL peaks esmajoones tegelema nähakse Eestis sisserändepoliitikat, mida teostatakse koostöös päritoluriikidega (44%) ning võitlust vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu (43%), mis on kõige tähtsam valdkond EL-i tasandil (50%). Teisel kohal EL-is on terrorismiga võitlemine (42%).

Uuringu tellis Euroopa Parlament. Küsitlus viidi läbi kõigis ELi liikmesriikides ajavahemikus 24. september – 3. oktoober 2016.

 

Allikas: Euroopa Parlamendi Infobüroo Eestis