Esita küsimus 800 3330 Tasuta euroinfo telefon elik@nlib.ee

Eriesindaja Matti Maasikas: Eesti on eesistumisajal saavutanud häid tulemusi

25.10.2017

Täna, 24. oktoobril andis Eesti eriesindaja Euroopa Liidu institutsioonide juures Matti Maasikas Euroopa Parlamendi komisjonide esimeeste konverentsil Strasbourgis ülevaate Eesti ELi nõukogu eesistumise senisest käigust.

Maasika sõnul on Eesti keskendunud stabiilsust, teadmistepõhist majanduskasvu ja konkurentsivõimet toetava ettevõtluskeskkonna arendamisele. Edenenud on mahukad teemad nagu piiriülese e-kaubanduse käibemaksu ajakohastamine ja elektrituru korraldust käsitlevad eelnõud. Palju tähelepanu on saanud digimajanduse maksustamine.

„Poliitilisel tasandil on digiteemadel üksmeele saavutamine õnnestunud, konkreetsete seadusandlike aktidega läheb veel aega, aga loodame detsembriks ka siin tulemusteni jõuda,“ ütles eriesindaja. Eesti on saavutanud poliitilise kokkuleppe Euroopa Parlamendiga ELi uue dumpinguvastase metoodika üle ning ELi ja Jaapani vabakaubanduslepingu läbirääkimised lõpetatakse käesoleva aasta lõpuks. Tänaseks on asutatud ka Euroopa Prokuratuur.

Muutunud julgeolekukeskkonnast, sisejulgeolekust ja välispiiride kontrollist kõneldes rõhutas Maasikas, et eelkõige on vaja tugevdada kaasaegseid infosüsteeme ja liikmesriikide omavahelist koostööd. Eesti on edenenud Schengeni infosüsteemi uuendamise ning ELi reisilubade ja reisiinfosüsteemi loomise eelnõuga. Rändekriisi ohjamisele aitab kaasa ELi ühise varjupaigasüsteemi reform, mille eelnõudega samuti jõudsalt edasi liigutakse.

Välis- ja julgeolekupoliitikas on Eesti pööranud tähelepanu heale koostööle idapartnerite ja ELi kandidaatriikidega, novembris toimub Brüsselis idapartnerluse tippkohtumine. Alaline struktureeritud kaitsekoostöö (PESCO) käivitatakse loodetavasti sel aastal. Jätkuvad arutelud hübriidohtudega toimetuleku üle, samuti ELi operatsioonide ja lahingugrupi ühisrahastamise ning Euroopa kaitsevaldkonna tööstusliku arendamise programmi regulatsiooni osas. Maasikas rõhutas, et „Eesti korraldas Tallinnas ELi kaitseministrite küberõppuse EU CYBRID 2017, mis oli esimene omataoliste hulgas ning tõmbas samas ka rohkem tähelepanu ELi-NATO tihedama koostöö vajadusele nii küberkaitse kui õppuste vallas“.

Eesti eesistumise üks tähtteemasid on digitaalne Euroopa ja septembris toimunud tippkohtumisel Tallinnas olid ELi liidrid ühel meelel selles, et „digitaalne Euroopa on kogu Euroopa, mitte üksnes Eesti eesistumise prioriteet“, ütles eriesindaja. Tema sõnul tuli Eesti ja teiste samameelsete liikmesriikide eestvedamisel Euroopa Komisjon septembris välja andmete vaba liikumise eelnõuga, jõudsalt on liikunud ka elektroonilise side koodeksi eelnõu.

Oluline on ELi kodanikele võrdseid võimalusi pakkuv Euroopa, hariduse ja oskuste arendamine, mitmekesised töötamisvõimalused ning kvaliteetsete teenuste kättesaadavus. Eile saavutas Eesti lähetatud töötajate direktiivi kokkuleppe, mis Maasika hinnangul on olnud üks senise eesistumise keerulisemaid teemasid ja et kokkulepe ikkagi tuli, on hea näide liikmesriikide kompromissivalmidusest ning Euroopa ühtsuse hoidmise tahtest.

Täna õhtul võtab Maasikas Euroopa Parlamendi täiskogul ELi nõukogu esindajana sõna ajakirjanike kaitse ja Malta meediavabaduse teemal ning homme allkirjastavad Matti Maasikas ja Euroopa Parlamendi president Antonio Tajani esmakordselt ajaloos Euroopa Liidu õigusakti digitaalselt.

Loe Matti Maasika kõne täisteksti (inglise keeles).

Allikas: eu2017.ee