Esita küsimus 800 3330 Tasuta euroinfo telefon elik@nlib.ee

ELi eelarve rahastamise reform peab tagama võimekuse reageerida kriisidele

09.09.2016

Euroopa Liidu eelarve liigne sõltumine liikmesriikide sissemaksetest ja paindumatus lahendamaks ootamatuid kriise on saanud aastate jooksul kõvasti kriitikat. Ühenduse eelarve rahastamise reform oli parlamendis päevakorral kolmapäeval ja neljapäeval, 7.-8. septembril, kui teemat lahkasid EP liikmed koos rahvusparlamentide esindajatega. Konverentsi esimesel päeval debattides osalenud eksperdid nõustusid, et eelarve tõhusama toimimise nimel tuleb rahastuspõhimõtted üle vaadata.

ELi eelarve kõrgetasemeline omavahendite töörühm loodi 2014. aasta veebruaris ning reformiettepanekud on plaanis välja käia tänavu detsembris. Töörühma juhib Itaalia endine peaminister Mari Monti, lisaks kuuluvad sinna Euroopa Parlamendi, ELi Nõukogu ja Euroopa Komisjoni esindajad.

Brüsselis kaks päeva väldanud konverentsi eesmärgiks oli tuua ühe laua taha kokku EP saadikute ja liikmesriikide parlamentide esindajate arvamused. Eestist olid kohal Riigikogu liikmed Urve Tiidus ja Kalvi Kõva. Toimunud arutelud on sisendiks töörühma lõppraporti koostamisel.

Vaidlused eelarvekõnelustel

Kõrgetasemelise omavahendite töörühma liige ja EP saadiku Guy Verhofstadti sõnul on ELi eelarve muutunud „arusaamatuks mosaiigiks 53 erinevast erandist“. Parlamendis liberaale ja Belgiat esindav saadik lisas, et „eelarvekõnelustel ei räägita enam ELi huvidest, vaid keskendutakse kõikide riikide nõusoleku väljaostmisele“.

Verhofstadti sõnul tuleb sellisele olukorrale teha lõpp. Lisaks märkis ta, et valitsuste poolsete positsioonide kujundamise üle puudub rahvusparlamentidel kontroll.

Rootsi Riksdagi rahanduskomisjoni liige Jörgen Andersson oli seisukohal, et vaidlused ELi eelarve üle on toetanud euroskepsise kasvu.

Puudub paindlikkus

Kõrgetasemelise töörühma liige ja endine EP saadik Ivailo Kalfin tõi välja, et praeguses eelarvesüsteemis puudub vahendite ümberpaigutamiseks piisavalt paindlikkust ja seega ei rakendata eelarvet piisavalt tõhusalt. Hetkel kehtivas pikaajalises eelarves aastateks 2014–2020 lepiti kokku 2013. aastal ja pärast seda on mitmete kriiside lahendamisel jätnud eelarve toimimine soovida, lisas Kalfin.

Saksamaa Budestagi Euroopa asjade komisjoni liige Joachim Poβ rõhutas, et liidu eelarve täitmisel tuleb võtta kasutusele uued rahastusallikad. Selleks on aga saadiku sõnul vaja poliitilist tahet.

„Seisame vastakuti paljude probleemidega. Võime keskkonna-, rände- ja muid küsimusi lahendada üheskoos või riiklikul tasandil. Kuid ühel riigil põhinev lähenemine viib umbtänavasse,“ sõnas Poβ.

Euroopa Parlament on pikalt nõudnud liidu eelarve rahastamispõhimõtete reformimist. Eesmärgiks ei ole väljamaksete suurendamine, vaid liikmesriikide kogurahvatulul (GNI) põhinevate sissemaksete kõrvale rohkemate otseste rahastusallikate leidmine. 1980ndatel kasutusele võetud riikide kogurahvatulul põhinevad sissemaksed moodustavad hetkel eelarvest ligikaudu 80 protsenti.

Allikas: eurparl.europa.eu