Esita küsimus 800 3330 Tasuta euroinfo telefon elik@nlib.ee

ELAK: terrorismiohu vähendamisele aitab kaasa riikidevaheline infovahetus

16.01.2017

13.01.2017

Euroopa Liidu asjade komisjon (ELAK) tutvus tänasel istungil Euroopa Liidu sisejulgeoleku hetkesisuga ja kavandatavate tegevustega sisejulgeoleku tagamisel. Parlamentaarse kuulamise käigus tekkinud arutelul leiti, et info vahetamine aitab kaasa terrorismi tõkestamisele.

Komisjoni istungit juhatanud aseesimehe Jaak Madisoni sõnul saab julgeolekuohtu Euroopas minimaliseerida infovahetuse parandamisega e-lahenduste kaudu ning Eesti saab siin teistele riikidele oma kogemust jagada. „Eesti on kasutanud oma talupojatarkust ja tegelenud ettevalmistusega, et oma ohutaset madalal hoida,“ ütles Madison.

Kitsaskohana tõi Madison välja, et kuigi inimeste liikumist kontrollitakse ohu ennetamiseks lennuliikluse puhul, ei ole maismaal liikumise kontroll veel piisav. Euroopa Liidu sisepiiridel tuleks tema sõnul senisest enam teha pistelist kontrolli. Eesti peaks tema hinnangul pöörama suuremat tähelepanu välispiiri kontrollile, takistamaks välisvõitlejate transiiti Eesti kaudu.

Komisjoni liige Kalle Palling tõi ohuallikana esile, et kui põgenikelaagrites uut võimalust kaua ootavaid inimesi ei aidata, võib neid värvata mõni terroristlik rühmitus. Tema sõnul tuleb Euroopa Liidul investeerida pagulasi vastu võtnud riikide tervishoiusüsteemi, töökohtade loomisesse ja haridusse, et peale ei kasvaks uus põlvkond lapsvõitlejaid. Pallingu sõnul on teada fakt, et kui meie ei anna neile haridust, teevad seda terroristid.

Komisjonile andis selgitusi siseministeeriumi sisejulgeoleku asekantsler Erkki Koort. Ta rääkis, et Süüriasse välisvõitlejateks läinud inimesed on kasutanud Euroopa Liidu riike, sealhulgas Eestit transiitmaadena.

Koort ei näe Eestis radikaaliseerumise ohtu, kuna kogukond, mis ohustaks avalikku korda või julgeolekut, on väike. „Olukord Eestis on hetkel rahulik ja me ei näe Eestis terrorismiohu kasvu,“ ütles Koort. Samas lisas ta, et Euroopa Liidu eesistumine tõstab Eesti nähtavust ja suurendab ka terrorismiohtu.

Terrorismis kahtlustatavate paremaks tabamiseks näeb Koort võimalusena e-lahendusi. Ta tõi eraldi välja kaks meedet – lennureisijate andmete kontrollivõimaluse ja majutuskaartide digitaliseerimise, mis aitavad leida terroristlike ühenduste mustreid ja sobivad võitluseks narkokaubandusega. Samuti vahetavad riigid omavahel inimeste sõrmejälgi ja DNAd.

Eestis asuv IT agentuur tegeleb viisaregistriga, kuid andmevahetust ei toimi täna veel kõikide liikmesriikidega. Koorti sõnul on oluline IT agentuuri mandaadi laiendamine, et lisaks olemasolevate süsteemide kasutamisele suurendada ka infosüsteemide omavahelist koostoimet. Turvalisuse tagamiseks on üheks eesmärgiks veel piirihaldussüsteem, mis toimiks tulevikus koos tollisüsteemiga.

Terrorismiohu maandamiseks toimus eelmisel aastal Eestis eriüksusi koondava võrgustiku ATLAS õppus. Euroopa suurimas terrorismivastases õppuses osales 400 inimest kokku 15 Euroopa Liidu riigist, Šveitsist ja USAst.

Samuti tõi Koort olulise probleemina välja ebaseadusliku relvakaubanduse vastu võitlemise Ukrainas. „Lääne-Balkanil lõppes sõda 16 aastat tagasi ja Euroopa Liit tegeleb ikka veel sealse illegaalse relvakaubanduse probleemidega. Kuna Ukrainas sõda veel kestab, liigub seal ebaseaduslikke relvi veelgi rohkem,“ rääkis Koort ja lisas, et Euroopa julgeolekut ohustava relvakaubanduse väljajuurimine on Eesti Euroopa Liidu eesistumise üks olulisi suundi.

Europoli andmetel toimus eelmisel aastal Euroopas 34 terrorirünnakut. Aasta varem oli see number 17. Probleemsemad piirkonnad on Prantsusmaa, Belgia, Saksamaa ja Austria.

Allikas: Riigikogu