Esita küsimus 800 3330 Tasuta euroinfo telefon elik@nlib.ee

ELAK arutab EL kliimapoliitika mõju Eesti energeetika-, tööstus- ja transpordisektorile

04.04.2016

Euroopa Liidu asjade komisjon (ELAK) käsitleb täna kell 13 algaval istungil Euroopa Liidu kliimapoliitika mõju Eesti energeetika-, tööstus- ja transpordisektorile.

ELAKi esimehe Kalle Pallingu sõnul arutatakse Euroopa Liidu kliimapoliitika raames kokkulepitu rakendamisel tekkinud väljakutseid ja võimalikke lahendusi. Lähemalt räägitakse taastuvate energiaallikate ja koostootmise potentsiaali suurendamisest, jäätmete kogumise ja sortimise arendamisest taaskasutamise eesmärgil, biogaasijaamade rajamisest ning ühistranspordi arendamisest.

Palling rõhutas, et Pariisi kliimakokkulepetest tulenevaid kitsendusi ei peaks käsitlema konkurentsivõimet pärssivatena, vaid ettevõtetel on võimalus sellest ka võita. „Kliimalepe kiirendab energiasüsteemi muutusi ja loob uusi ärivõimalusi,“ ütles Palling. Näiteks tõi ta statistikakaubanduse, mis võib arukalt kasutades tuua Eestile täiendavat tulu.

Pariisi kliimakokkuleppe valguses räägivad Euroopa Liidu kliimapoliitikast majandus- ja taristuminister Kristen Michal ja keskkonnaminister Marko Pomerants. Arutelul osalevad majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi energeetika ja ehituse asekantsler Ando Leppiman ja keskkonnaministeeriumi asekantsler Meelis Münt.

Euroopa Liidu kliimapoliitikaga seonduvaid ohte ja võimalusi ettevõtetele analüüsivad Eesti Energia juht Hando Sutter, Alexela Group OÜ juht Heiti Hääl ja Eesti Suurettevõtete Assotsiatsiooni juhatuse esimees Väino Kaldoja. Arutelul osalema on palutud veel Eesti Kaubandus-Tööstuskoja poliitikakujundamise ja õigusosakonna juhataja Marko Udras, Maailma Energeetikanõukogu Eesti Rahvuskomitee peasekretär Mihkel Härm ning Eesti Keskkonnaühenduste Koja esindajad Kai Klein, Laura Remmelgas ja Mari Jüssi.

Euroopa Liidu eesmärk on vähendada aastaks 2050 kasvuhoonegaaside heidet 80–95 protsenti võrreldes aastaga 1990. Eesmärgi saavutamiseks tuleb heidet vähendada 20 protsenti aastaks 2020 ja 40 protsenti aastaks 2030.

Mullu detsembris leppisid 196 riigi esindajad Pariisis kokku süsinikheitmete piiramises, et maakera soojenemine ei ületaks 2 kraadi ning püüelda 1,5-kraadise eesmärgi poole.

 

Allikas: Riigikogu pressiteenistus