Esita küsimus 800 3330 Tasuta euroinfo telefon elik@nlib.ee

EL välisministrite põhitähelepanu Luksemburgis oli idapartnerlusel ja rändel

05.09.2015

Välisminister Marina Kaljurand arutas eile ja täna Euroopa Liidu välisministrite mitteametlikul kohtumisel Luksemburgis oma kolleegidega suhteid idapartnerlusriikidega Riia tippkohtumise järel, samuti suhteid Venemaaga, rändetemaatikat ning Lähis-Ida rahuprotsessiga seonduvat.

Idapartnerlusest rääkides rõhutas välisminister Kaljurand, et Euroopa Liit ei tohi praeguses keerulises julgeolekukorras idapartnerlusriike tähelepanuta jätta. “Idapartnerlus peab ka edaspidi püsima Euroopa Liidu poliitika olulise osana ning me peame jätkuvalt toetama neid, kes on Euroopa perspektiivi nimel pingutanud,” ütles välisminister. Näitena tõstis välisminister esile Gruusia edusamme reformide läbiviimisel ning avaldas lootust, et Gruusia jõuab tehnilised tingimused viisavabaduseks täita veel sel aastal. Moldova osas mainis välisminister korruptsioonivastase võitluse olulisust ning vajadust kaasajastada õigusorganeid. Välisminister lisas ka, et Gruusia ja Moldova on Eesti arengukoostöö prioriteetsed sihtriigid, kellele Eesti saab ka edaspidi tuge pakkuda oma reformikogemuse jagamisel. Samuti tervitasid EL välisministrid ühiselt Valgevene otsust kuue poliitilise vangi vabastamiseks ning avaldasid lootust, et see loob eelduse Euroopa Liidu ja Valgevene suhete paranemise suunas.

Venemaa puhul rõhutasid välisministrid Minski kokkulepete täitmise vajadust. „Minskis kokkulepitu on aluseks konfliktile lahenduse leidmisele, ent siiani on Venemaa üksnes jätkanud agressiivset ja destabiliseerivat käitumist Ukraina suunal, ” ütles Kaljurand ning lisas, et Euroopa Liit peab sanktsioonidega jätkama seni, kuni Minski kokkulepetes sisalduvad kõik nõudmised on täidetud. “Vajadusel peame olema valmis võtma Venemaa suhtes tarvitusele lisameetmeid.”

Välisminister Kaljurand tänas EL kolleege toetuse eest Eston Kohveri küsimuse tõstatamisel nii rahvusvaheliselt kui kahepoolsetes suhetes Venemaaga.  5. septembril möödub aasta, kui Eston Kohver Euroopa Liidu kodanikuna Euroopa Liidu territooriumilt rööviti. “See on lubamatu rahvusvahelise õiguse ja inimõiguste rikkumine. Me jätkame oma partnerite ja liitlaste toel Venemaalt Eston Kohveri vabastamise nõudmist seni, kuni ta on turvaliselt tagasi oma pere juures,” rõhutas minister Kaljurand.

Teisel päeval oli välisministrite põhitähelepanu süveneval rändekriisil Euroopas. Üksmeelselt tõdeti, et kiiret lahendust kriisile ei ole. Samaaegselt tuleb tegeleda nii Euroopas asuvate pagulastega kui ka rändekriisi algpõhjustega. “Euroopa Liidu riikide panus ei ole mõõdetav vaid vastuvõetud põgenike arvudes. Tegeleme ka olukorraga kriisikolletes ning seadusvastase sisserändega võitlemisega,” ütles Kaljurand. “Eesti panustab jätkuvalt EL välispiiriagentuuri Frontex töösse, samuti loodame mereväeoperatsiooni EU Navfor Med teise faasi kiiret käivitamist Vahemerel,” lisas ta.

 

Allikas: Välisministeerium