Esita küsimus 800 3330 Tasuta euroinfo telefon elik@nlib.ee

EL keskkonnaministrid: ülemaailmne kliimakokkulepe peab riikidele paika panema selge ja mõõdetava CO2 vähendamiskohustuse

18.09.2015

Täna Brüsselis toimunud keskkonnaministrite erakorralisel nõukogul otsustati, et Pariisi kliimakokkuleppe sõlmimiseks on tarvis riikidele sisse seada selged kasvuhoonegaaside vähendamiskohustused, nende regulaarne ülevaatamiskohustus ning läbipaistev aruandlussüsteem.

Ülemaailmne kliimakokkulepe saab jõustuda ainult juhul, kui selle ratifitseerivad riigid, kelle heited moodustavad valdava enamuse maailma kasvuhoonegaaside heitkogustest. Hetkel moodustavad tulevasse leppesse panuse andnud riikide heited 70% globaalsetest heitkogustest.

Keskkonnaminister Marko Pomerantsi sõnul on globaalne kokkulepe ainus viis kliimamuutustega seotud väljakutsete lahendamiseks. Samas on selge, et kliimamuutuste leevendamisega ei saa tegeleda, kui riikidel ei ole selgeid ja mõõdetavaid eesmärke. Seetõttu on ka Eesti jaoks väga oluline EL-i võtmeseisukoht, et kasvuhoonegaaside vähendamiskohustus peab kõikidele leppes osalevatele riikidele olema siduv. „See annab selge signaali valitsustele, turgudele ja avalikkusele, et leppe osalised on pühendunud kliimamuutuse leevendamisele,“ ütles minister.

Lisaks on Eesti rõhutanud, et detsembris sündiva globaalse kliimakokkuleppe eesmärk peab olema teadlaste seiskohtadest lähtuv pikaajaline tegevusplaan.

Pomerants lisas, et kliimamuutuste leevendamise kõrval on tarvis ka tegevuskava kliimamuutustega kohanemiseks, kuid see ei tohi olla määrav. „Aktiivsem leevendamistegevus vähendab hilisemaid kliimamuutustega kohanemise vajadusi,“ lisas ta.

Olgugi, et EL-i osakaal globaalsest kasvuhoonegaaside heitest on 9%, on EL-i kui kliimaläbirääkimise eestvedaja panus eduka ülemaailmse kokkuleppe saavutamiseks väga määrav.

Täna toimunud keskkonnanõukogus võeti vastu poliitilised järeldused Pariisi leppe eelnõu kohta ning 10. novembril arutatakse majandus- ja rahandusküsimuste nõukogus kliimameetmete rahastamist.

Varem on Euroopa Liit kokku leppinud, et vähendab 2030. aastaks kasvuhoonegaaside heidet 40 protsenti võrreldes 1990. aasta tasemega, viib taastuvenergia osakaalu 27 protsendini ja parandab energiatõhusust 27 protsendi võrra.

Eesti on pisut enam kui 20 aastaga kasvuhoonegaaside heidet poole võrra vähendanud, vaatamata sellele, et meie majandus on kaks korda kasvanud. Taastuvenergia osakaal on Eestis juba praegu 25 protsenti, lähedal Euroopa Liidu 2030. aasta sihile.

Ülemaailmne kliimakokkulepe, mis plaani kohaselt käesoleva aasta lõpuks allkirjastatakse, peaks tagama kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise 2050. aastaks vähemalt 50% võrra võrreldes 1990. aasta tasemega. Lepe peab seadma selged, õiglased, ambitsioonikad ja õiguslikult siduvad kohustused kliimamuutuste leevendamiseks, mis aitaksid saavutada eesmärki hoida üleilmset temperatuuri tõusu alla 2°C.

 

Allikas: Keskkonnaministeerium