Esita küsimus 800 3330 Tasuta euroinfo telefon elik@nlib.ee

EL-i liidrid jõudsid Türgile esitatavates seisukohtades üksmeelele

18.03.2016

Euroopa Liit leppis öösel kokku tingimustes, mida oodatakse Türgilt rändekriisi lahendamisel ja mida ollakse valmis ise Türgile pakkuma. Nüüd peab Türgi otsustama, kas võtab Brüsseli pakkumise vastu või mitte.

Leppe põhisisu on sama – ühe Kreekast Türki saadetud illegaalse immigrandi vastu kohustub Euroopa Liit asustama ümber ühe Türgis viibiva Süüria põgeniku. Saatuslikuks võivad saada detailid, vahendasid ERR-i teleuudised.

Esialgu ollakse valmis Euroopasse tooma kuni 72 000 süürlast. See mahub praeguste kvootide alla ja lubab testida Türgi suutlikkust piiride valvamisel. Euroopa Liidu jaoks on tähtis, et Türgi kindlustaks tagasisaadetud põgenikele kaitse, mis vastaks rahvusvahelisele õigusele, mis tähendab tõenäoliselt muudatusi Türgi seadustes.

Kõige selle vastu ei saa Ankara kivisse raiutud kuupäeva viisavabaduseks ega ka mitte lubadust avada uued peatükid liitumiskõnelustel. Viisavabaduse kuupäev on leppesse küll sisse jäetud, aga üksnes tingimusel, et Türgi suudab täita kõik 72 tingimust. Peatükkide avamise asemel räägitakse ettevalmistuste tegemisest.

Isegi kui Ankara peaks Brüsselis kohandatud leppega nõus olema, tekib rida praktilisi küsimusi. Kuna Saksamaa soovib leppe käivitumist juba esmaspäevast, peaks täna Kreekas asuvad põgenikud uutest tulijatest eristama. Seni on põgenike registreerimine käinud Kreekale üle jõu, mistõttu loodetakse Brüsselis paika panna detailne skeem, kuidas protsess korraldada Euroopa jõududega.

Uued läbirääkimised algavad kell 13.

 

Loe edasi: uudised.err.ee