Esita küsimus 800 3330 Tasuta euroinfo telefon elik@nlib.ee

Eestlaste valmidus abistada arengumaid jääb teistele eurooplastele tunduvalt alla

13.01.2015

Alanud Euroopa arenguaasta puhul avaldatud Eurobaromeetri uuringust selgub, et eestlased suhtuvad arenguabi andmisse teiste ELi liikmesriikide kodanikega võrreldes tunduvalt tõrksamalt.

Kuigi 71% eestimaalastest leiab, et arengumaade inimeste aitamine on oluline, on siiski tegemist kõige madalama näitajaga 28 liikmesriigi hulgas ning see jääb tunduvalt alla ELi keskmise (85%).

„Euroopa arenguaasta üks eesmärke ongi näidata kodanikele, et liikmesriikide ja Euroopa Liidu kui maailma suurima abiandja juhitav arengukoostöö on tulemuslik ja äärmiselt vajalik,“ ütles Euroopa Komisjoni arenguvolinik Neven Mimica.

Eesti vastajate hulgas oli EL-is kõige vähem ka neid, kes leidsid, et vaesuse vastu võitlemine peaks olema üks Euroopa Liidu (46%) või Eesti valitsuse (19%) peamisi prioriteete. Siiski on Eestis 13 protsendipunkti võrra (61%-ni) suurenenud nende vastajate osakaal, kes arvavad, et arengumaadele antavat abi tuleks suurendada. Sellest hoolimata ütles 21% Eesti vastanutest, et abi tuleks vähendada – see on suuruselt kolmas näitaja Bulgaaria (27%) ja Leedu (23%) järel.

Eestiga võrreldes (19%) olid ainult Bulgaaria vastajad pessimistlikumad väite suhtes, nagu oleks üksikisikuna võimalik mõjutada vaesuse vastu võitlemist arengumaades. Bulgaaria (5%) ja Rumeenia (6%) järel on Eesti elanike hulgas kõige vähem ka neid, kes oleksid valmis ise aktiivselt osalema arengumaade abistamises (7%). Sellega on kooskõlas ka Eesti vastajate Euroopa keskmisest tunduvalt väiksem valmidus maksta rohkem arengumaadest pärit toidukaupade või muude toodete eest (vastavalt 35% ja 49%).

Eurooplaste arvates on tervis (39%), rahu ja julgeolek (36%) ning haridus (34%) arengumaade tuleviku seisukohalt kõige kiireloomulisemateks küsimusteks ning neid probleeme mainisid ka Eesti vastajad kõige rohkem (vastavalt 38%, 42% ja 33%). Võrreldes ELi kui tervikuga (25%) peavad Eesti vastajad demokraatiast ja inimõigustest (16%) olulisemaks toiduga kindlustatust ja põllumajandust (Eesti 32% ja EL 25%).

Nagu kogu Euroopa Liidus, nii kalduvad ka Eestis nooremad vastajad (vanuses 15–24) suhtuma arenguküsimustesse positiivsemalt kui vanemad vanuserühmad (25 või vanemad). Erinevalt EList tervikuna esineb aga olulisi erinevusi sugude vahel, sest tunduvalt rohkem naisi leiab, et arengumaade inimeste aitamine on oluline (vastavalt 75% naisi ja 65% mehi), ning nõustub, et nende aitamine peaks olema üks ELi peamistest prioriteetidest (vastavalt 51% ja 42%).


Allikas:
Euroopa Komisjoni Esindus Eestis