Esita küsimus 800 3330 Tasuta euroinfo telefon elik@nlib.ee

Eesti valitsuse seisukoht ülemkoguks: Euroopa Liit vajab lahkumiskõnelusteks ühtsust

27.06.2016

Täna erandkorras Ühendkuningriigi referendumi tulemust arutanud valitsus leppis kokku Eesti seisukoha, et Euroopa Liit peab lahkumisläbirääkimistel tegutsema kooskõlastatult ning need ei tohi toimuda brittidele kättemaksmise vaimus.

„Kahtlemata oli referendumi tulemus halb ja ootamatu uudis nii Euroopa Liidule kui ka ligi poolele Ühendkuningriigist. Nüüd on aeg šokist ja emotsioonidest üle saada, sest kuum pea ei ole parim kompass,“ lausus peaminister Taavi Rõivas. „Eesti valitsuse seisukoht, millega ma homme Brüsselisse lähen, on järgmine – Euroopa Liit vajab ühtsust. Samuti tuleb brittidele anda aega ning Euroopa Liidu positsioon lahkumiskõnelustel ei tohi olla kantud ärategemise vaimust.“

Peaminister kutsus erakorralise istungi kokku selleks, et kinnitada Eesti seisukohad homme algavaks Euroopa Liidu Ülemkoguks, kus kogunevad kõikide liikmesriikide valitsusjuhid.

Edasised sammud seoses lahkumisläbirääkimistega peavad Eesti valitsuse hinnangul toimuma liigsete viivitusteta, kuid ka liigse ajasurveta. Kindlasti ei saa läbirääkimisi alustada aga enne, kui britid ei ole esitanud Euroopa Ülemkogule väljaastumise teadet.

„Meie tänased otsused peavad olema tehtud selliselt, et koostöö brittidega oleks võimalik ka tulevikus. Ühendkuningriik on jääb ka tulevikus Eesti jaoks oluliseks partneriks ja liitlaseks, seda nii majanduslikult, poliitiliselt kui ka julgeoleku kontekstis,“ ütles Taavi Rõivas. „Tahan siinkohal rõhutada, et Euroopa Liidu liikmelisus ja meie koostöö NATO-s tuleb hoida kategooriliselt lahus. Brittide otsus ei mõjuta meie tugevaid liitlassuhteid. Suurbritannia on ja jääb NATO üheks võtmetegijaks.“

Samuti arutas valitsus tänasel istungil Eesti Euroopa Liidu eesistumise võimalikku toomist poole aasta võrra varasemaks või perioodi pikendamist. Lähtuvalt sellest, et Ühendkuningriigid on praegu kehtiva rotatsiooni järgi eesistujamaa alates 2017. aasta juulist ning Eesti kohe seejärel 2018. aasta jaanuarist. „Loomulikult ei saa homme Brüsselis selgeks, kes ja millal täpselt brittide rolli täitma asub, kuid meie hoiak on paindlik – Eesti on valmis erinevateks stsenaariumiteks,“ ütles Taavi Rõivas.

 

Allikas: Vabariigi Valitsus