Esita küsimus 800 3330 Tasuta euroinfo telefon elik@nlib.ee

Eesti saadikud eesistumisest: päevakorral digiturg, idapartnerlus, julgeolek

05.07.2017

Eesti asus ELi Nõukogu eesistujariigi ametisse 1. juulil. Peaminister Jüri Ratas tutvustab eesistumise prioriteete täiskogul kolmapäeva, 5. juuli hommikul.

Prioriteetide tutvustamist ja sellele järgnevat arutelu saab jälgida otseülekandes, tegemist on päevakorra teise punktiga. Peaministri sõnavõtt algab orienteeruvalt Eesti aja järgi kell 11.00.

Eesti saadikud eesistumisest

Nelja fraktsiooni kuuluvad kuus Eestist valitud parlamendiliiget on ühel nõul, et digitaalse ühtse turu väljaehitamine saab olema eesistumise ajal keskseks teemaks. Samuti on päevakorral ELi idapartnerluse edendamine ning ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika süvendamine.

„Edukas eesistumine tähendab eelkõige võimekust viia 27 eri karakteriga, erinevate rahvuslike ja geograafiliste eelistustega valitsust ühtsete, EL üldistele huvidele vastavate kokkulepeteni,“ ütleb Euroopa Rahvapartei fraktsiooni kuuluv Tunne Kelam. „See väljakutse on Eesti juhtpoliitikute ja ametnike võimekuse kullaprooviks.“

Kelami sõnul tuleb Eestil aidata kaasa võimalikult ühtse julgeoleku- ja kaitsepoliitika kujundamisele. „Ületada tuleb ebakindlus ja pragmaatilised kõhklused Venemaa agressiooni hindamisel ning tekitada uut dünaamikat idanaabruspoliitikas,“ märgib saadik. Samuti on vaja tagada nii ühtse digituru kui ühtse energiapoliitika tegelik rakendamine.

„Liikmesriikide valitsuste tasandil tuleb luua tingimused Euroopa Komisjoni algatatud dereguleerimise programmi elluviimiseks, mis hõlbustaks eeskätt väikeettevõtjate tegevust ja tugineks kindlalt lähimuspõhimõttel,“ lisab Kelam.

Sotsiaaldemokraate ja demokraate esindava Marju Lauristini hinnangul on Eesti eesistumise üheks peamiseks prioriteediks digitaalühiskonna arendamine. „Kuna Eesti on selles valdkonnas korduvalt liidriks tunnistatud, on meil kohustus sellega tegeleda ja võimalikult paljud eelnõud, mis digitaalteemasid puudutavad, lõpule viia.“

„Teine prioriteet on seotud meie pikaaegse vastutusega selle Euroopa osa eest, mis ei ole veel täielikult vaba ja demokraatlik. Idanaabruspoliitika on kindlasti üks Eesti prioriteete,“ lausub Lauristin.

„Samuti on oluline, et hoiame kodupublikut Eestis kursis sellega, mida eesistumine kaasa toob ning millised on Eesti kohustused, kuid ka võimalused enda arenguks sellel perioodil,“ räägib Lauristin.

Liberaalide fraktsiooni kuuluv Yana Toom loodab, et Eesti suudab eesistujana edendada avaliku sektori digiteenuste piiriülest kasutamist. „Eesti e-valitsuse süsteemi kiidetakse avatuse ja usaldusväärsuse eest.“ Lisaks tuleb Toomi hinnangul pöörata tähelepanu piiriülese e-kaubanduse arendamisele.

„Eesistumist ootavad ees väljakutsed kolmepoolsetel kohtumistel audiovisuaalmeedia teenuste direktiivi üle. Tegemist on pigem vastuolulise õigusloomega ning Eestil on endiselt võimalik pöörata tähelepanu äärmiselt nõrgale tekstile, mille alusel hakkaks direktiiv sobimatult rakenduma ka sotsiaalmeediale.“

Kaja Kallase sõnul on Eesti suurimaks tugevuseks ja eeliseks vaieldamatult digiühiskond. „Ootused Eestile kui eesistujale on selles valdkonnas väga kõrged. Paljud hetkel arutlusel olevad digitaalset ühtset turgu puudutavad seadusalgatused jõuavad meie eesistumise ajal läbirääkimiste viimasesse staadiumisse,“ ütleb liberaalide fraktsiooni liige.

„Paraku seostatakse paljudes riikides tehnoloogilist revolutsiooni aina enam hirmude ja vastuoludega. Seega on Eestil siin võimalus näidata, et digitaliseerumine on edasiviiv jõud, millest võidavad nii kodanikud kui ettevõtted,“ lisab Kallas.

Samuti liberaalide ridadesse kuuluva Urmas Paeti hinnangul saavad eesistumise ajal olema peamised teemad Euroopa julgeoleku tagamine ja kaitsekoostöö ning digitaalne Euroopa ja andmete vaba liikumine. „Kindlasti ei saa üle ega ümber Brexiti läbirääkimistest.“

Euroopa kaitseliidu kohta parlamendis raporti koostanud Paeti jaoks on eelkõige oluline, et Eesti seisaks Euroopa eest, kes hakkaks ise rohkem oma julgeoleku eest hoolitsema. „Selleks peaksid liikmesriigid tegema omavahel tihedamat kaitsealast koostööd ning panustama vähemalt kaks protsenti oma SKPst julgeolekusse.“

Roheliste / Euroopa Vabaliidu fraktsiooni esindav Indrek Tarand viitab oma vastuses Matti Maasikasele, Eesti eriesindajale ELi institutsioonide juures. Tarandi sõnul ütles Maasikas kohtumisel parlamendi komisjonide juhtidega, et eesistujana eelistab Eesti mitte anda suuri lubadusi ja samas end ületada. „Kiidan sellise taktikalise lähenemise heaks ning usun, et nii mõneski protsessis on Eesti võimeline just ratsionaalse kompromissitekitaja rollis esinema,“ ütleb Tarand.

„Kuid nagu me hästi teame – teemad valime meie, aga väljakutseid esitab meile elu ise. Sestap on neid väljakutseid võimatu ennustada ning nendega toimetulek ei pruugi sõltuda roteeruvast eesistujast,“ märgib Tarand.

„Ma meelega ei nimeta neid kahte-kolme kriitilist võimalust, mille lahendamises Eesti peab võib-olla juhtivalt osalema. Kuid ma saan lubada, et nende ohtude realiseerumise korral olen kindlasti abiks,“ lisab saadik.

Allikas: europarl.europa.eu