Esita küsimus 800 3330 Tasuta euroinfo telefon elik@nlib.ee

Eesti kohtusüsteem on Euroopa üks tõhusamaid

13.04.2016

Eesti kohtusüsteem on mitme näitaja põhjal Euroopa Liidu tõhusamate seas, selgub sellel nädalal avaldatud Euroopa justiitssüsteemi tulemustabelist.

„Eestil on taaskord põhjust rahul olla, meie kohtusüsteem on mitme näitaja põhjale Euroopa Liidu tõhusamate seas nagu näitab värskelt avaldatud Euroopa justiitssüsteemi tulemustabel. Ka Euroopa Komisjoni pressikonverentsil märgiti Eestit kui positiivset näidet,“ ütles justiitsminister Urmas Reinsalu.

Eestis kulus 2014. aastal tsiviil- ja ärivaidluste lahendamiseks esimese astme kohtus keskmiselt 125 päeva, mis on Luksemburgi (103 päeva) ja Leedu (97 päeva) järel edetabeli kolmas tulemus. Kõige kauem võtab tüliküsimuste lahendamine aega Maltal (532 päeva) ja Küprosel (638 päeva).

Haldusküsimuste lahendamiseks esimese astme kohtus kulus Eestis uuringu järgi 141 päeva, mis on tabeli neljas tulemus (lühim aeg Sloveenias 112 ja Rootsis 114 päeva).

Tabelis kõrgel kohal ollakse ka Eesti kohtunike osalemises EL seadusandluse või teiste liikmesriikide seadusandluse alastel koolitustel (Sloveenia ja Iirimaa järel kolmas).
Eesti on ka tabeli eesotsas riikide osas, kellel on kõige vähem pooleliolevaid kohtuasju 100 elaniku kohta, vastav näitaja on 1,6. Aastal 2012 oli vastav näitaja Eestis aga näiteks 2,8.

Samuti paigutus Eestis tulemustabeli esimesse poolde kohtusüsteemi sõltumatuse tajumise osas. Kõrgeimad hinnangud kohtute sõltumatusele anti Soome (6,6), Taani (6,3) ja Holland (6,3) puhul, Eesti vastav näitaja oli 5,7. Madalaimad näitajad mõõdeti aga Slovakkias (2,6), Bulgaarias (2,7) ja Horvaatias (3,2).

Eestis kulutatakse kohtutele 29 eurot ühe inimese kohta, olles võrdsel kohal Rumeeniaga. Enim kulutavad kohtutele Luksemburg (179 eur/in) ja Suurbritannia (155 eur/in). Kõige väiksemad kulud on Küprosel (25 eur/in).

Euroopa Komisjon koostab ja avaldab EL justiitsvaldkonna tulemustabelit eesmärgiga aidata kaasa liikmesriikide kohtusüsteemi parandamisele ja reformimisele. Lisaks riikide individuaalsele hindamisele aitab ELi õigusemõistmise tulemustabel tuvastada võimalikud puudujäägid ja toetab liikmesriike vajaduse korral struktuurireformide tegemisel õigusemõistmise valdkonnas.

Lisainfo:
2016. aasta ELi õigusemõistmise tulemustabel on kättesaadav siin.
Euroopa Komisjoni 11.04.2016 pressiteade.

 

Allikas: Riigikohus