Esita küsimus 800 3330 Tasuta euroinfo telefon elik@nlib.ee

Eesti juhtimisel uuendatakse ELi meediateenuste reegleid

10.07.2017

Kultuuriministeeriumi jaoks on Eesti eesistumise kaalukaim teema audiovisuaalmeedia teenuste valdkonna regulatsiooni põhjalik uuendamine, mis mõjutab kõiki liikmesriike. 

Audiovisuaalmeedia teenuste direktiiv on Euroopa Liidu õigusakt, mis loob raamistiku piiriüleste audiovisuaalmeedia teenuste (nt televisiooni ja videostriimingu) jaoks. Esimene versioon direktiivist loodi Euroopa Liidus 28 aastat tagasi, et oleks tagatud telesaadete ja programmide levimine liikmesriikide vahel. Vahepealsete aastakümnete jooksul on meediateenuste turg märkimisväärselt arenenud ning kuigi ka direktiivi on korduvalt uuendatud, siis tehnoloogia kiire areng on tinginud vajaduse direktiivi uuendamise taas ette võtta.

Pisut enam kui aasta tagasi tegi Slovakkia direktiivi uuendamisega algust ning neile järgnenud Malta eesistumise ajal jõudsid liikmesriigid kokkuleppeni uuenduste põhisisus. Nüüd, Eesti eesistumise ajal, jätkub töö selle õigusaktiga järgmises etapis, milleks on kolmepoolsed läbirääkimised, kus laua ümber on Euroopa Liidu Nõukogu, Euroopa Parlamendi ja Euroopa Komisjoni esindajad. „Oleme lootusrikkad, et läbirääkimised nõukogu ja parlamendi vahel õnnestuvad, sest kõik osalised mõistavad vajadust meediateenuste õigusraamistiku kiireks ajakohastamiseks,“ ütleb Peeter Sookruus, Eesti eesistumise audiovisuaaltöörühma juht. „Kuigi tegemist on keerulise ja nüansirohke ettepanekuga, on Eestil lootust tüürida Euroopa Liidu Nõukogu, Euroopa Parlament ning Euroopa Komisjon kõiki osapooli rahuldava kokkuleppeni, mis kulmineerub direktiivi vastuvõtmisega,“ usub ka sama töörühma asejuht Mati Kaalep.

Osa Euroopa Komisjoni digitaalse ühtse turu strateegiast

Audiovisuaalmeedia teenuste ühtseid reegleid on Euroopa Liidus vaja, et tagada tingimused õiglaseks konkurentsiks ja tugevdada programmide tootmise ja jaotamise siseturgu. Praegu on tavaline televisiooniteenus koormatud teiste audiovisuaalmeedia teenuste osutajatega võrreldes rangemate nõuetega, see aga tekitab turul tegutsejate vahel ebavõrdse olukorra.

Direktiivi ajakohastamise peamine eesmärk ongi selgema õigusruumi ja võrdsemate tingimuste loomine teenuste arenguks ja levikuks Euroopa Liidu ühtsel turul, olles niimoodi osa Euroopa Komisjoni digitaalse ühtse turu strateegiast.

Direktiivi uus versioon arvestab muutuva keskkonnaga

Et turuosalised oleks edaspidi võrdsemas seisus, on võetud sihiks laiendada direktiivi mõjuala nii, et see kohalduks ka uutele meediateenustele. Näiteks alaealiste kaitsmise ning vihkamisele õhutamise keelamise nõuded kehtivad praegu vaid televisioonile ning tellitavaile audiovisuaalmeedia teenustele (nt Netflix, Telia videolaenutus). Edaspidi laieneks need nõuded ka videojagamisplatvormidele (nt YouTube), mis pakuvad valdavalt kasutajate loodud sisu, mille eest teenuseosutajad ei kanna ise toimetusvastutust. Samad reeglid hakkaksid kehtima ka sotsiaalmeedias (nt Facebookis, Instagramis ja mujal) pakutavale videosisule, kui sellel on videojagamiseplatvormi tunnused.

Direktiivi nurgakiviks on ja jääb päritolumaa põhimõte, mis tähendab, et meediateenuse pakkuja tegevust reguleerib asukohamaa seadusandlus, ning et liikmesriigid peavad üldjuhul tagama teisest liikmesriigist pärit teenuse vaba ja tõrgeteta vastuvõtmise. Piirangud on ette nähtud vaid väga erandlikel juhtudel. Uue direktiiviga lisanduks liikmesriigile võimalus erandkorras ja tõsiste rikkumiste puhul kiiresti tõkestada teisest liikmesriigist pärit meediateenuse vastuvõttu ja taasedastamist, kui teenus õhutab vägivalda või vihkamist või kujutab ohtu ühiskonna julgeolekule või riigikaitsele.

Allikas: eu2017.ee