Esita küsimus 800 3330 Tasuta euroinfo telefon elik@nlib.ee

Eesti eesmärk on jõuda novembris kokkuleppele nii kaitsekoostöö tõhustamises kui ka e-kaubanduse paketis

08.11.2017

Eesti ootab Euroopa Liidu Nõukogu eesistujana novembris olulist edasiminekut ELi kaitsekoostöös, samuti soovitakse jõuda kokkuleppele e-kaubanduse käibemaksupaketis ning kinnitada Euroopa Liidu 2018. aasta eelarve. Tippkohtumistest leiavad novembris aset sotsiaalvaldkonna, idapartnerluse ning ELi ja Aafrika Liidu tippkohtumised. 

17. novembril Rootsis toimuval sotsiaaltippkohtumisel on peamised teemad juurdepääs tööturule, õiglane tööhõive ja -tingimused ning töökohavahetuse toetamine. „Üks suurimaid aruteluteemasid on kahtlemata tööturg ning haridussüsteemi vastavus tööturu nõuetele ja kiiretele tehnoloogilistele muutustele,“ avas kohtumise tausta Riigikantselei Euroopa Liidu asjade direktor Klen Jäärats. „Praegu oleme olukorras, kus töötamine on muutunud paindlikumaks ning piirid töötamise ja ettevõtluse vahel on kadumas. Ootused nii ettevõtjate kui ka töötajate teadmistele ja oskustele muutuvad üha kiiremini, kuid samas ei ole suurel osal Euroopa kodanikel vajalikke oskusi infoühiskonnas töö tegemiseks ega ettevõtlusega tegelemiseks. On äärmiselt oluline leida liikmesriikide vahel kokkulepe, mis võimaldaks toetada Euroopa Liidu sees oskuste vastavusse viimist majanduse ja tööturu vajadustega,“ lisas Jäärats.

Pärast tippkohtumist allkirjastavad peaminister Jüri Ratas, Euroopa Parlamendi president Antonio Tajani ja Euroopa Komisjoni president Jean-Claude Juncker Euroopa sotsiaalõiguste samba. „Oktoobris Eesti eestvedamisel kokku lepitud sotsiaalõiguste sambana kinnitatakse 20 põhilist õigust, mis puudutavad juurdepääsu tööturule ning õiglaste töötingimuste ja adekvaatse sotsiaalkaitse tagamist. On ootus, et sellele vastaksid ka tööturu osapooled,“ selgitas Jäärats.

Oluliste tippkohtumistena toimuvad novembri lõpus ka idapartnerluse tippkohtumine Brüsselis ning ELi ja Aafrika Liidu tippkohtumine Abidjanis, mis on välisministeeriumi asekantsleri Paul Teesalu sõnul kaks kõige olulisemat välispoliitilist kohtumist Eesti eesistumise ajal. „Euroopa Liidu ühise välispoliitika edu mõõdetakse eeskätt tema naabruses,“ kinnitas Teesalu naabruspoliitika olulisust. Idapartnerluse tippkohtumine toob kokku 28 liikmesriigi ja 6 idapartnerlusriigi juhid arutama võimalusi, kuidas arendada ELi ja partnerite suhteid edasi. “Kavas on senisest veelgi enam kaasa aidata idapartnerite avaliku sektori, majanduse ja kodanikühiskonna arengule. Plaanis on vastu võtta ühisdeklaratsioon, mille lisas on kirjas konkreetsed eesmärgid aastaks 2020. Senise eduka koostöö näidetena saab välja tuua kolme idapartnerlusriigi vabakaubanduse ja kehtiva viisavabaduse Euroopa Liiduga. Koostööd arendatakse kõigi kuue riigiga,“ sõnas Teesalu.

Euroopa Liidu ja Aafrika Liidu seekordne tippkohtumine keskendub noortele ning annab võimaluse tugevdada poliitilisi ja majanduslikke sidemeid kahe kontinendi vahel. Kavas on arutada ka muid teemasid nagu rahu ja julgeolek, demokraatia, inimõigused ja ränne, samuti kaubandus, investeeringud ja majandusareng. Kohtumisele on kutsutud 55 Aafrika Liidu ja 28 Euroopa Liidu riigi esindajad.

Märgilise sammuna ELi kaitsekoostöös on liikmesriikidel eesmärk allkirjastada novembris tahteavaldus alalise struktureeritud koostöö (PESCO) loomiseks. Eesti jaoks on PESCOga liitumine oluline julgeoleku- ja kaitsepoliitiline samm, sest liituvad liikmesriigid suurendavad kaitsekoostööd siduvate kohustuste kaudu, mis samas ei muuda liikmesriikide suveräänset õigust juhtida oma riigikaitset. PESCO paneb ELi liikmesriike tegema senisest rohkem ja süsteemsemalt koostööd: suurendama kaitsekulutusi, tegema üksusi kättesaadavaks ELi operatsioonideks, looma ühiselt sõjalisi võimeid ja tugevdama kaitsetööstust. „Nii PESCO kui ka Euroopa Kaitsefondi algatus on Eesti eesistumise kaitsevaldkonna kaks kõige suuremat oodatavat tulemit,“ kinnitab kaitseministeeriumi Euroopa Liidu ja NATO osakonna juhataja Liis Mure. „PESCO puhul esitavad liikmesriigid peatselt tahteavalduse selle loomise kohta, järgmise sammuna pärast tahteavaldusele allakirjutamist hääletavad liikmesriigid kolme kuu jooksul alalise struktureeritud kaitsekoostöö käivitamise üle, mis paneb liikmesriikidele juba konkreetsed kohustused ELi-ülese kaitsekoostöö vallas,“ sõnas Mure ning kinnitas, et ka hääletus on plaanis ellu viia just Eesti eesistumise ajal, mis tähendaks Euroopa Liidu kaitsekoostöös suurt edasiminekut. „Esimest korda ELi ajaloos võtavad liikmesriigid endale kohustused ELi-ülese kaitsekoostöö vallas.“ Eelduste kohaselt allkirjastatakse tahteavaldus 13. novembril Brüsselis toimuval ELi kaitse- ja välisministrite kohtumisel.

Täna Brüsselis toimuval ELi majandus- ja rahandusministrite kohtumisel loodetakse saavutada liikmesriikide kokkulepe käibemaksu e-kaubanduse paketis. Rahandusministeeriumi tolli- ja aktsiisipoliitika osakonna juhataja Marek Uusküla sõnul oleks e-kaubanduse käibemaksupaketi vastuvõtmine Eesti eesistumise üks olulisemaid töövõite selles valdkonnas. „Selle kokkuleppe näol oleks tegu nii e-kaubanduse kui ka maksude valdkonna ühe tähtsama otsusega Eesti eesistumise jooksul. Ühe sammuna tehakse selle kaudu väike- ja keskmise suurusega ettevõtetele käibemaksu tasumine ja arvestamine piiriüleste e-teenuste pakkumisel lihtsamaks,“ sõnas Uusküla ja lisas, et esimene suurem muudatus puudutab käibemaksu künnise kehtestamist piiriüleselt osutatavatele elektroonilistele teenustele. „Seni kehtinud korra järgi tuleb ELi sees teises liikmesriigis neid teenuseid tarbijale pakkudes maksta tarbijariigi käibemaksu alates esimesest eurost. Uue korra alusel tekib piiriülesel elektrooniliste teenuste osutamisel tarbijariigi käibemaksu tasumise kohustus 10 000 euro künnise ületamisel,“ selgitas Uusküla.

Teine suurem muudatus puudutab elektroonilistele teenustele kehtiva erikorra ja selle künnise laiendamist ka kaupade kaugmüügile alates aastast 2021. „Praegu tasub ettevõte kaupade puhul tarbijariigis käibemaksu kaupade kaugmüügile kehtivate piirmäärade järgi, mis alates 2021. aastast kaotatakse,“ sõnas Uusküla. 10 000 eurone künnis kehtib liikmesriikide kohta kogumis, mis tähendab seda, et kui ettevõte pakub näiteks elektroonilisi teenuseid mitmes liikmesriigis, siis 10 000 euro suurune künnis arvutatakse kõikide piiriüleste tehingute pealt kokku.

Täna sai majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi eestvedamisel alguse kosmosenädal, mille raames kohtuvad Tallinnas Euroopa Liidu kosmoseministrid. Kohtumisel võetakse vastu ELi Maa seire programmi Copernicus vahehindamise järeldused ning peetakse pikem arutelu Euroopa kosmosestrateegia rakendamise üle.

Eesti Euroopa Liidu Nõukogu eesistumine kestab käesoleva aasta detsembri lõpuni.

Loe kokkuvõtet oktoobri edusammudest ja ülevaadet olulisematest üritustest novembris sisuprogrammi lõikes.

Allikas: eu2017.ee