Esita küsimus 800 3330 Tasuta euroinfo telefon elik@nlib.ee

Eesti eesistumise üks prioriteete on institutsioonide läbipaistvuse suurendamine

14.06.2017

Eesti eriesindaja EL institutsioonide juures Matti Maasika kohtumistel Euroopa Parlamendi konverentsi esinaise Cecilia Wikströmi, põhiseaduskomisjoni esinaise Danuta Hübneri, majandus- ja rahanduskomisjoni esimehe Roberto Gualtieri, parlamendisaadiku Sven Giegoldi ja asepeasekretär Markus Winkleriga olid kõne all läbipaistvusregister, EL valimisõiguse reformimine, uurimisõigus, EP kohtade jaotus ja EL 27 ühtsuse hoidmine Ühendkuningriigi Euroopa Liidust lahkumise läbirääkimistel.

Euroopa Komisjon tegi möödunud aasta sügisel ettepaneku luua ühtne läbipaistvusregister, milles olemine oleks kohustuslik kõigile huvirühmade esindajatele. Ettepaneku kohaselt kehtiksid esimest korda kõigile kolmele institutsioonile ühesugused miinimumstandardid, mis muudavad  lobitöö läbipaistvamaks, toetavad lobistide käitumisjuhendi järelevalvet ning parandavad registri andmesisestusnõudeid. Esimese läbipaistvusregistri lõid Euroopa Parlament ja Komisjon 2011. aastal ning praegusesse vabatahtlikku registrisse on kantud üle 9800 lobisti, kes peavad järgima ühtset käitumisjuhendit. Maasika sõnul on ”läbipaistvus Eesti eesistumise üks prioriteete, suurema selguse saamine selles, kes püüab keda ja kuidas mõjutada, on meie kõigi huvides,” ütles Maasikas.

EL valimisõiguse reformimine eeldab Nõukogus liikmesriikide ühehäälsust. Malta on eesistujana saavutanud esialgse kokkuleppe, mis puudutab valimissedelitele kantavat infot, läbirääkimised käivad aga veel valimiskünnise kehtestamise ning kolmandates riikides elavate EL kodanike hääletamise üle.

Euroopa parlamendi kohtade jaotus 2019. a valimisteks on samuti teema, mis institutsioonide vaheliste suhete osas on Eesti eesistumisajal suure tähelepanu all. Parlamendi põhiseaduskomisjon (AFCO) esitab omapoolsed ettepanekud ja raporti, lõpliku otsuse peab tegema Ülemkogu piisava ajavaruga, et kõik liikmesriigid jõuaksid enne järgmisi europarlamendi valimisi viia läbi vajalikud siseriiklikud protseduurid.

Uurimisõigus puudutab Euroopa parlamendi soovi saada endale suuremaid volitusi, mis puudutavad eeskätt ligipääsu dokumentidele ning tunnistajate kutsumise võimalust erikomisjonide istungitele.

Allikas: Välisministeerium