Esita küsimus 800 3330 Tasuta euroinfo telefon elik@nlib.ee

Eesti eesistumise prioriteedid parlamendi komisjonides luubi all

14.07.2017

Eesti valitsuse ministrid esitlesid ELi Nõukogu eesistumise prioriteete 11.–13. juulini toimunud Euroopa Parlamendi komisjonide istungitel.

EP kaubanduskomisjonis 11. juunil kõneledes ütles Eesti ettevõtlus- ja infotehnoloogia minister Urve Palo, et eesistumise ajal soovitakse saavutada edusamme mitmetel läbirääkimistel, avada uusi turge Euroopa ettevõtetele ning samas võita tagasi kodanike usaldus vabakaubanduse suhtes. Eesistumine soovib leida lahenduse olulistele küsimustele ELi kaubanduskaitse instrumentide moderniseerimisel, mille osas toimuvad läbirääkimised Euroopa Parlamendi ja ELi Nõukogu vahel. Saadikud rõhutasid, et Euroopa Komisjoni läbirääkimismandaatide avalikustamine aitaks kaasa läbipaistvusele ja usalduse taastamisele.

Selleks, et võimaldada nn liikuvuspaketi vastuvõtmine enne käesoleva parlamendi ametiaja lõppu, soovib Eesti eesistumine kiiresti edasi liikuda töötingimuste ja turule ligipääsu ettepanekutega maanteetranspordi valdkonnas, ütles majandus- ja taristuminister Kadri Simson transpordikomisjonis 11. juulil. Digitaliseerimine transpordivaldkonnas aitab vähendada administratiivkulusid ja pettusi, lisas ta. Samuti avaldas ta lootust, et lävirääkimised lennuohutusreeglite osas suudetakse lõpule viia novembris.

Eesti prioriteetideks kultuuri- ja hariduse valdkonnas on Erasmus+ programmi rakendamine ning õppimise ja õpetamise kaasajastamine, et lõigata kasu uute tehnoloogiate arengust, ütles haridus- ja teadusminister Mailis Reps kultuuri- ja hariduskomisjonis 11. juulil.

Lisaks on Eesti prioriteetideks kokkuleppe saavutamine Euroopa audiovisuaalmeedia teenuste direktiivi osas ja paremad reeglid kultuuritoodete ebaseadusliku kaubanduse vastu võitlemiseks, sõnas kultuuriminister Indrek Saar.

Rändeküsimused on jätkuvalt prioriteediks ning eesmärgiks on luua toimiv varjupaigataotluste süsteem, ütles siseminister Andres Anvelt kodanikuvabaduste komisjonis 11. juulil. Samuti on päevakorral kontrolli karmistamine välispiiril ja toimiva tagasisaatmispoliitika väljatöötamine, lisas minister. Anvelt oli seisukohal, et varjupaigataotlejate umberpaigutamine Kreekast ja Itaalast septembriks on teostatav.

Võttes arvesse “selget ja väga reaalset” terrorismiohtu peab EL parandama andmebaaside koostalitust ja tegema pingutusi äärmusluse ärahoidmiseks. Rohkem  tähelepanu tuleb pöörata ka võitlusele terrorismi rahastamisega, lisas justiitsminister Urmas Reinsalu.

Eesti prioriteetideks on põhjaliku lähenemisviisi loomine rändepoliitikas ja idasuuna tugevdamine ELi välispoliitikas, ütles välisminister Sven Mikser EP väliskomisjonisteisipäeval, 11. juulil. Mitmed saadikud avaldasid muret seoses Türgi liitumiskõnelustega, viidates hiljuti vastu võetud resolutsioonile, milles saadikud soovivad läbirääkimiste peatamist juhul, kui Türgi põhiseadusreform praegusel kujul ellu viiakse. Türgi on jätkuvalt ELi kandidaatriik ja dialoogiga tuleb jätkata , ütles Mikser.

EU-CELAC tippkohtumist  (San Salvadoris, oktoobris), 5. idapartnerluse tippkohtumist  (novembris) ja 5. ELi-Aafrika tippkohtumist (Abidjanis, novembris) mainiti oluliste võimalustena üleilmsete väljakutsete lahendamiseks.

Kokkuleppe saavutamine EPga nn omnibusi määruse osas põllumajanduspoliitika moderniseerimiseks on Eesti jaoks oluline prioriteet, ütles maaeluminister Tarmo Tamm põllumajanduskomisjonis 11. juulil. Eesti ELi Nõukogu eesistumine soovib samuti parandada olukorda põllumajandustoodete turgudel, tõhustada põllupinnase kaitset ja võidelda antimikroobikumiresistentsusega.

Parlamendiliikmed rõhutasid, et ELi ühine põllumajanduspoliitika toimib vaid juhul, kui seda rahastatakse piisaval määral. Saadikud kutsusid Eesti eesistumist üles toetama parlamendi ettepanekuid ebaõiglaste kaubandustavadega võitlemisekstoiduainete tarneahelas.

Eesti prioriteetideks on läbirääkimiste alustamine oluliste energeetika ja telekommunikatsiooni valdkonda puudutavate ettepanekute osas, ühtse digituru väljaehitamine ja üheksas  teadusuuringute raamprogramm, ütlesid majandus- ja taristuminister Kadri Simson, ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Urve Palo ning haridus- ja teadusminister Mailis Reps tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjonis 11. juulil.

Lisaks pöörasid saadikud arutelul tähelepanu ELi tööstuspoliitikale, ELi kosmosepoliitikale ja andmete vabale liikumisele.

Eesti ELi Nõukogu eesistumine jätkab tööd Pariisi kliimaeesmärkide täitmise nimel, soovides oluliselt edasi liikuda kliimapoliitika ettepanekutega, sh heitkogustega kauplemise süsteemi (ETS) reform, jõupingutuste jagamise määrus, lennunduse ETS ning maakasutusest, maakasutuse muutusest ja metsandusest (LULUCF) pärinevaid heitmeid puudutav õigusloome, ütles keskkonnaminister Siim Kiisler keskkonna ja rahvatervise komisjonis.

Tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovskimärkis, et Eesti soovib ELi Nõukogu eesistujariigina ühtse digituru raames edendada e-tervise piiriülest koordineerimist.

Justiitsminister Urmas Reinsalu rõhutas 11. juulil toimunud õiguskomisjoni istungil, et Eesti eesistumise keskseks teemaks on digitaliseerimine. Eesti jaoks on olulisel kohal edasiliikumine andmekaitsereformiga, , kuid hetkel ei saa veel kindlalt öelda, kas parlamendi ja ELi Nõukogu vahel on võimalik kokkulepe saavutada juba Eesti eesistumise ajal, lisasminister.

Saadikud rõhutasid, et oluline on Brüssel II määruse ja maksejõuetuse direktiivi reform.

Majanduskasv on tugevam ja ebakindlus on vähenenud, ütles rahandusminister Toomas Tõniste 11. juulil majandus ja rahanduskomisjoni istungil. Peaksime ära kasutama praegust soodsat olukorda, et koordineerida fiskaal- ja majanduspoliitikaid ja keskenduma rohkem poliitilistele reformidele, mis edendavad majanduskasvu, lisas ta. Tõniste nimetas prioriteetidena samuti Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi kestuse pikendamist, pangandusliidu loomise lõpule viimist, kapitaliturgude liitu ja rahapesuvastase võitluse ettepaneku läbirääkimiste lõpuleviimist.

Keskkonnaminister Siim Kiisler ütles kalanduskomisjoni 12. juuli kohtumisel, et Eesti kaheks peamiseks prioriteetideks on säästev kalavarude majandamine ja ookeanide kaitse.

Ta lisas, et eesistumise prioriteetideks on muu hulgas läbirääkimiste alustamine Euroopa Parlamendiga Põhjamere kalavarude mitmeaastase kava ja kalavarude kaitsmise tehniliste meetmete määruse osas.

Võitlus soolise vägivallaga saab Eesti eesistumise ajal olema keskne teema, ütles tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjonis 12. juulil. Lisaks on prioriteetideks soolise võrdõiguslikkuse edendamine, võitlus diskrimineerimise ja stereotüüpidega,  soolise palgalõhe vähendamine ning võrdsete võimaluste tagamine tööturul. Eesti eesistumine toetab ka töö- ja pereelu tasakaalu edendamist.

Eesti eesistumise prioriteetideks on edusammud ühtse digituru ja ühtse turu strateegia arendamisel, ütles majandus- ja infrastruktuuriminister Kadri Simson siseturukomisjonis 12. juulil. Eestistumine soovib edasi liikuda ka geoblokeeringu, teenuste paketi ja õigusnormide täitmise tagamise paketi ettepanekutega, lisas ta.

Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Urve Palo rõhutas samuti e-kaubanduse, e-valitsuse ja küberjulgeoleku olulisust Eesti eesistumise jaoks.

Ühtekuuluvuspoliitika on mitmete ELi poliitikate osa ja seotud paljude Eesti eesistumise prioriteetidega, lausus riigihalduse minister Jaak Aab regionaalarengukomisjonis 12. juulil. Eesistumise prioriteetideks on edusammude saavutamine ELi ühtekuuluvuspoliitika reformi puudutavatel läbirääkimistel ja kõneluste alustamine nn omnibusi määruse osas. Ta lisas, et Eesti teeb ELi Nõukogu eesistujariigina kõik endast sõltuva, et teavitada ELi kodanikke ühtekuuluvuspoliitika positiivsest mõjust ja saavutustest.

Eesti eesistumine soovib keskenduda kriiside ennetamisele, tugevdades riikide võimekust katastroofidega toime tulla, sõnas välisminister Sven Mikser EP arengukomisjonis 12. juulil. Tagada hariduse saamine katastroofide tõttu ümberasunud inimestele ja humanitaarabi tõhusamaks muutmine digilahenduste abil on samuti eesistumise prioriteetideks, lisas ta.

Saadikud tundsid muret pagulaste olukorra pärast Itaalias, kutsusid liikmesriike näitama üles solidaarsust ja rõhutasid, et kriisiolukorras peab inimlik lähenemine olema alati üle bürokraatlikest kaalutlustest.

Ühendkuningriigi lahkumine EList,  ELi institutsioonide läbipaistvus ja saadikukohtade ümberjagamine Euroopa Parlamendis olid peamised teemad arutelul EP põhiseaduskomisjonis 12. juulil, kui sõna võttis Eesti eriesindaja ELi institutsioonide juures Matti Maasikas. Eesti valitsus soovib jätkata eelmiste eesistujariikide samme samal suunal ja saavutada eduettepanekutega, mis puudutavad ELi valimisseadust ja Euroopa Parlamendi uurimisõigust, lisas Maasikas. Ta tänas parlamenti märtsis vastu võetud Brexitit puudutava resolutsiooni eest, rõhutades, et see aitas nõukogul oma positsiooni selles keerulises küsimuses kindlustada.

ELi ministrid peaksid oktoobris saavutama kokkuleppe lähetatud töötajate direktiivi muudatuste osas ja läbirääkimised võiksid alata peagi pärast seda, ütles tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski EP tööhõivekomisjonis 13. juulil. Ta kordas Eesti eesistumise üleskutset “ühtsus tasakaalu kaudu” ja rõhutas, et digiühiskonna heade tavade rakendamine aitab kaasa Euroopa sotsiaalse mõõtme süvendamisele.

Sotsiaalkaitseminister Kaia Iva sõnul on eesistumise prioriteediks sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimine ja läbipaistvamad ja lihtsamini rakendatavad sotsiaaltoetusi puudutavad reeglid.

Allikas: europarl.europa.eu