Esita küsimus 800 3330 Tasuta euroinfo telefon elik@nlib.ee

Eesistumise poliitiline kalender hakkab kuju võtma

22.09.2016

Teisipäeval, 20. septembril, Eesti Euroopa Liidu (EL) Nõukogu eesistumiseni on jäänud 284 päeva, sai 29. korda kogunenud eesistumiskomisjon ülevaate eesistumise ajal Eestis aset leidvatest kõrgetasemeliste sündmuste ja ekspertürituste kalendrist. Kõige sündmusterikkamateks kuudeks kujunevad juuli, september, oktoober ja november, kuhu mahuvad ära enamik kohtumisest. Mitteametlikke ministrite kohtumisi ja kõrgetasemelisi konverentse ning Riigikogu üritusi toimub Eestis eesistumise ajal enam kui 20.

Näiteks on plaanis Eestis korraldada konverentse teemadel nagu digitaalne ühisturg, tuleviku elektrisüsteemid, tark töö, e-partnerlus.

Lisaks on planeeritud Eestis läbi viia 2017. aasta teises pooles 203 eksperttaseme kohtumist ja konverentsi, mida korraldavad peamiselt ministeeriumid ja nende allasutused. Nende sündmuste eesmärgiks on edendada sisulisi arutelusid ning kokkulepeteni jõudmist liikmesriikide vahel.

Eesistujariigis toimuvatel kohtumistel on eesistujal vabamad käed nii sündmuste korralduse kui sisulise rõhuasetuse valikul. Kõige rohkem ekspertüritusi plaanivad korraldada majandus- ja kommunikatsiooniministeerium ning sotsiaalministeerium.

Eksperttaseme sündmuste korraldamiseks saavad ministeeriumid eesistumise kesksest eelarvest 2017. aastal 3,5 miljonit eurot. Seda summat peaks täiendama partnerite nagu näiteks Euroopa Komisjoni märkimisväärne kaasrahastus. Eesistumise korraldusmeeskond pakub keskselt tuge kingituste-meenete, eesistujariiki tutvustavate lahenduste, delegaatide registreerimissüsteemi ja vajadusel veebiülekannete näol.

Nii mitteametlike ministrite kohtumiste, kõrgetasemeliste konverentside kui ka ekspertürituste kalender on esialgsed ning kuupäevad võivad veel muutuda.

Loe lähemalt eesistumise kalendri kujunemisest.

Eelarve

Kuna poliitiline kalender ja ekspertüritused hakkavad paika nihkuma, enamik eesistumist läbiviivaid inimesi on tööd alustanud või peagi alustamas, sai eesistumiskomisjon ka ülevaate eelarve muutustest.

Eesistumise eelarve ümbervaatamisel on eesmärk jääda võimalikult varasemalt planeeritu piiresse. Pool aastat varasemaks tulnud eesistumise tõttu vähenevad lisapersonali värbamisega seotud kulud.  Värbamised ja lähetused on tulnud varasemaks ning toonud lisakulu 2016. aastasse, samas on personalikulude vähenemine 2018. aastal oluliselt suurem.

Teise poolaasta eesistumisega lisanduvad uued korralised üritused, mis toovad kaasa lisakulud.  Näiteks tuleb Riigikogul korraldada kaks rahvusparlamentide üritust rohkem. Ka ministeeriumidel on lisavastutus rahvusvaheliste organisatsioonide ja sündmustega – näiteks keskkonnaministeeriumi nimistusse lisandus üleilmne kliimatippkohtumine.

Viimase kahe aasta jooksul muutunud julgeolekuolukord mõjutab ka turvalisuse eelarvet. Eestisse saabuvatele väliskülalistele ja eestimaalastele tuleb tagada turvalisus.

Eelarve ümbervaatamisel püütakse saavutada tasakaal lisanduvate kohustuste ja kulude ning inimeste tööaja lühenemisega seotud kokkuhoiu vahel. Eelarve tuleb taas arutlusele järgmises eesistumiskomisjonis.

Personal

Eesistumiskomisjon sai ülevaate lisakohtade planeerimisest. Eesti Alalisse Esindusse EL-i juures on kavandatud kuni 125 lisakohta, lisaks alustatakse läbirääkimisi EL institutsioonidest ja Ühendkuningriigist ekspertide laenamiseks. EL-i institutsioonid lähetavad tavapäraselt kuni 10 töötajat eesistujariigi alalisse esindusse. Eesti Alaline Esindus EL-i juures kasvab sel juhul kokku 210-pealiseks.

Eesistumiskomisjon koguneb taas 26. septembril. 

Allikas: eesistumine.ee