Esita küsimus 800 3330 Tasuta euroinfo telefon elik@nlib.ee

Eelarveraportöör Geier: Brexit on juba 2017. aastaks tekitamas puudujääki

21.10.2016

Juunis toimunud Ühendkuningriigi referendum paistab mõjutavat ühenduse 2017. aasta eelarvet. Põhjuseks asjaolu, et brittide sissemaksed tehakse naeltes, kuid kuna viimase väärtus on oluliselt langenud, kaasneb sellega puudujääk eelarves. Liidu üldeelarve eest vastutav parlamendi raportöör Jens Geier ütleb intervjuus, et katteks tuleks kasutada ühenduse nimel kogutavaid trahvirahasid. Parlamendi positsioon tuleva aasta eelarve osas on täiskogul hääletusel kolmapäeval, 26. oktoobril.

Juba praegu on selge, et Ühendkuningriigi referendumi tulemus hakkab negatiivselt mõjutama liidu 2017. aasta eelarvet. Põhjuseks langev naela kurss. Kuidas tekkivat puudujääki täita?

Saab olema põnev jälgida, kuidas valitsused sellega ELi Nõukogus toime tulevad. Neil tuleb teha valik kolme üsnagi ebameeldiva valiku vahel. Üheks võimaluseks on küsida briti valitsuselt rohkem raha, kuid ilmselt ei ole sealt oodata positiivset vastust. Teiseks on naela kursi langusest tekkiva tehisliku puudujäägi katteks võimalik paluda suuremat panustamist ülejäänud liikmesriikidelt. Seda valikut ei toeta suure tõenäosusega liikmesriigid ise.

Minu eelistuseks on kolmas varinat. Eelarvesse laekub suurel hulgal raha trahvidest ja tavaolukorras ei ole meil õigust neid vahendeid kasutada. Kogutav trahviraha antakse teatud aja möödudes liikmesriikidele tagasi. Need summad võiksidki katta tekkivat puudujääki.

Olin veendunud, et Ühendkuningriigi referendum mõjutab eelarvet alles pärast seda, kui saab selgeks Brexiti tegelik käik. Kuid nagu näha, tuleb meil juba nüüd seista vastakuti ootamatu olukorraga ja leida sellele lahendus.

Teine oluline küsimus on Ühendkuningriigi tagasimakse. Kui britid EList lahkuvad, tuleb neil otsustada, millistes valdkondades soovitakse koostööd jätkata. Kui nad soovivad teha koostööd teadus- ja uurimistegevuse vallas, millest võidaksid nii EL kui Ühendkuningriik, tuleb neil rahaliselt toetada Euroopa teaduspoliitikat. Kui soovitakse koostööd, tuleb sellesse ka panustada.

Kuid loomulikult ei võimalda me neile enam tagasimakset. Kusjuures teiste riikide tagasimakseid arvutatakse Ühendkuningriigi tagasimakse põhjal. See tähendab, et kui kaob Ühendkuningriigi tagasimakse, kaovad ka teised tagasimaksed. See saab olema huvitav küsimus järgmise mitmeaastase finantsraamistiku kõnelustel, mis puudutab perioodi pärast 2020. aastat.

Tuleme tagasi 2017. aasta juurde. Parlament soovib näha eelarvet suuruses 161,8 miljardit eurot, mis on 4,13 miljardit enam kui Euroopa Komisjoni algne ettepanek ja rohkem kui 157,4 miljardini ulatunud EP mullune algne positsioon. Miks on vaja eelarvet suurendada?

Mullune eelarve pidi arvestama kahe Euroopat tabanud probleemiga: rändekriis ja majanduskriis. Olukord ei ole võrreldes eelmise aastaga paranenud ja ühtlasi püüame me õppida Brexitist.

Inimesed soovivad näha Euroopat tegutsemas ja meil lihtsalt ei ole võimalik teha pidevalt rohkem vähemate vahenditega. Seega tuleb meil näidata, et parlament on võtnud enda kohuseks teha rohkem ära nende kriiside lahendamiseks.

Kui ELi Nõukogu vähendaks vahendeid nii infrastruktuuri kui teadus- ja arendustegevuse jaoks, siis parlament on oma positsioonis tõstmas need eelarveread tagasi algse Euroopa Komisjoni ettepaneku tasemeni. Miks on need valdkonnad parlamendile olulised?

Liikmesriigid kärpisid vastavaid eelarveridasid, et suunata raha Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi. Kuid teadus- ja arendustegevus toetab innovatsiooni ning Euroopa Ühendamise Rahastu loob otseselt taristuinvesteeringuid.

Oleme seisukohal, et täiendavad vahendid investeeringute fondi jaoks peaksid tulema mitmeaastase finantsraamistiku ülevaatamisest.

Pärast parlamendi positsiooni kinnitamist täiskogul järgneb kolm nädalat kestev lepitusmenetlus ELi Nõukoguga. Kuid mitte ainult 2017. aasta eelarveread ei saa olema läbirääkimistelaual. Kuidas hakkab kõnelusi mõjutama mitmeaastase finantsraamistiku ülevaatamine?

Nagu juba öeldud võiks mitmeaastase finantsraamistiku ülevaatamisel tekkivaid vahendeid suunata strateegiliste investeeringute fondi. Soovime, et sama skeem toimiks noorte tööhõive algatuse puhul, sest viimane on näidanud tulemusi ja noorte tööpuuduse tase on liikmesriikides langemas. Tahame eraldada noorte tööhõive algatusele täiendavad 1,5 miljardit eurot, mis tuleks finantsraamistiku ülevaatamisest.

Ootame liikmesriikide positsiooni finantsraamistiku ülevaatamise osas, sest vastasel juhul on eelarvekõnelusi keeruline pidada.

Allikas: europarl.europa.eu