Esita küsimus 800 3330 Tasuta euroinfo telefon elik@nlib.ee

e-demokraatia Euroopa Liidus: võimalused ja ohud MUU Artikkel - Noorsugu − 15-03-2017 - 19:02

16.03.2017

Eurostati andmetel kasutas 79 protsenti ELi elanikest 2016. aastal internetti vähemalt korra nädalas. Veebis liiklemisest on saanud kaasaegse ühiskonna lahutamatu osa, kuid kas uudiste lugemise ja sotsiaalmeedias suhtlemise kõrval on inimesed huvitatud e-kaasamisest? Kas see on võimalus tuua noored lähemale otsustajatele? Kui suur on häkkimisoht? E-demokraatia võimalused ja varjuküljed on kolmapäeva, 15. märtsi õhtul arutelul täiskogul.

Ramón Jáuregui Atondo’s (ES, S&D) raport on päevakorras Eesti aja järgi kella 22.30 paiku. Hääletus järgneb neljapäeval.

Euroopas on tänavu tulekul mitmed olulised valimised ning seisukohtade mõjutamine läbi veebi ja võimalik häkkimisoht on teemad, millest räägitakse pidevalt.

Hollandi valitsus on teatanud, viidates võimalikule häkkimisele, et kõik üldvalimistel antud hääled loetakse käsitsi. Valimispäev on Hollandis täna, 15. märtsil.

Hääletusmasinad olid Hollandi valimisjaoskondades kasutusel kuni 2007. aastani, mil tuli ilmsiks, et masinaid on lihtne manipuleerida. Pärast seda on see praktika Hollandis keelatud.

Prantsusmaa võimaldas e-hääletamist välismaal elavatele kodanikele parlamendivalimistel 2012. aastal. Tuues põhjenduseks võimalikud küberrünnakud, otsustas Prantsusmaa sellest võimalusest tänavu juunis toimuvatel parlamendivalimistel loobuda.

Eestis on e-hääletamine toimunud alates 2005. aastast kaheksal korral, nii kohalikel, riigikogu kui ELi valimistel. Seni ei ole häkkimistest teatatud.

Viidates Eesti näitele ütleb hääletusele minev parlamendi raport, et kui e-hääletust soovitakse võtta edukalt kasutusele teistes liikmesriikides, tuleb hinnata, kas osalemine on garanteeritud kogu elanikkonnale. Samuti seisab raportis, et eduka e-hääletuse oluliseks eelduseks on kiire internetiühenduse olemasolu ja turvaliselt toimiv e-identiteedi süsteem.

e-demokraatia ja e-valitsemine

Parlamendi raporti kava toob ära kolm definitsiooni:

  • e-demokraatia (e-democracy) tähendab info- ja kommunikatsioonitehnoloogiate (IKT) kasutamist selleks, et luua kanalid üldsusega konsulteerimiseks ja üldsuse osalemise soodustamiseks (nt e-parlament, e-algatused, e-hääletamine, e-petitsioonid, e-konsultatsioonid);
  • e-valitsemine (e-governance) tähendab IKT kasutamist selleks, et luua kommunikatsioonikanalid, mis aitavad kaasata mitmesuguseid sidusrühmi, kes saaksid kaasa rääkida poliitiliste otsuste tegemise protsessis (nt avalikud e-konsultatsioonid eelarvete koostamisel või konkreetse kiirusepiirangu muutmise küsimuses);
  • e-valitsus (e-government) tähendab IKT kasutamist avaliku sektori töös, eelkõige riigiasutuste poolt inimestele antavat elektroonilist teavet ja pakutavaid elektroonilisi teenuseid (nt trahvi maksmine sõidukiiruse ületamise eest).

ELi tasandi näited

Euroopa kodanikualgatus toimib alates 2012. aastast ning see võimaldab ELi kodanikel paluda Euroopa Komisjonilt õigusloomet konkreetses valdkonnas. Selleks on vaja koguda miljon allkirja ja praeguseks on nõude täitnud kolm algatust.

Euroopa Parlamendile saab esitada ELi toimimist puudutavaid kaebusi ehk petitsioone, mille vaatab läbi petitsioonikomisjon. Oma petitsiooni saab esitada ja selle liikumist jälgida läbi spetsiaalse veebisaidi.

Allikas: europarl.europa.eu