Esita küsimus 800 3330 Tasuta euroinfo telefon elik@nlib.ee

Digitaalvaldkonna tippkohtumine pani septembrikuule väärika punkti

03.10.2017

Septembris külastas Eesti ELi nõukogu eesistumise kohtumisi üle 3000 külalise. Ühe olulisema sündmusena võõrustas Tallinn digitaalvaldkonna tippkohtumist, millele eelnes veel mitmeid kõrgetasemelisi konverentse, ministrite mitteametlikke kohtumisi ning töörühmade nõupidamisi.

Riigikantselei Euroopa Liidu asjade direktori Klen Jääratsi sõnul jätkub nüüd, eesistumise teisel poolel, tõsine töö Brüsselis. „Kätte on jõudnud see aeg, mil tuleb arutelusid ka tulemusteks vormistama hakata. Omamoodi võib viimast ees ootavat kolme kuud nimetada eesistumise jaoks otsustavaks,“ sõnas Jäärats viidates asjaolule, et oktoobris lähevad käima ametlikud nõukogud, mille tööd Eesti eesistujana juhatab.

Eesti eesistumise septembrikuu olulisemad verstapostid prioriteetsete valdkondade lõikes

Avatud ja uuendusmeelse majandusega Euroopa tähendab teadmistepõhist majanduskasvu ja konkurentsivõimet toetava ettevõtluskeskkonna arendamist. Selle raames:

  • Jõudsid põllumajandusministrid järeldusele, et üle tuleks vaadata kriisireservi süsteem ning selle jõustamine tuleks muuta kiiremaks ja paindlikumaks. Reserv on vahend sektori toetamiseks tootmist või turustamist mõjutavate kriiside korral.
  • Leppisid ELi rahandus- ja majandusministrid olulise verstapostina kokku, et digimajanduse maksustamisega tuleb kiiresti edasi liikuda. Ühiste seisukohtadeni soovitakse jõuda detsembris, et seeläbi panustada ka üleilmse lahenduseni jõudmisse.
  • Kohtusid Tallinnas ELi transpordi- ja energeetikaministrid, kes arutasid üheskoos taristu arendamist Euroopas ning selle rahastusküsimusi. Ministrid leidsid, et Euroopa ühendamise rahastu (CEF) on olnud edulugu ning see peaks jätkuma ka järgmisel eelarveperioodil. Kohtumisel allkirjastati Tallinna e-energia deklaratsioon, mille eesmärk on suurendada koostööd avaliku sektori ja ettevõtete vahel nutikate lahenduste kasutuselevõtul.
  • Toimus kõrgetasemeline elektrituru konverents, mis keskendus lähemalt tarbijate rolli suurendamisele elektriturul, taastuvenergia osakaalu tõstmisele ja turu toimimise parendamisele. Tallinnas toimus ka 1400 osalejaga konverents „Connecting Europe“, mille peateema oli üleeuroopalise transpordivõrgu (TEN-T) investeeringute tulevik.
  • Toimus rahvusvaheline erinevaid osapooli kaasav ühinguõiguse konverents, mis keskendus erinevatele aktuaalsetele ühingute piiriülese liikumise probleemidele. Tekkinud probleeme aitaks lahendada ELi tasandi reeglid.

Turvaline ja kaitstud Euroopa tähendab ühiselt tegutsevat ja välispoliitilist ühtsust hoidvat Euroopa Liitu, mis tagab oma elanike turvalisuse ning hoolitseb rahvusvahelisel areenil heaolu, rahu ja stabiilsuse tagamise eest. Selle raames:

  • Kohtusid Tallinnas ELi välisministrid, kes jõudsid muu hulgas üksmeelele, et Põhja-Korea vastaseid sanktsioone tuleb tugevdada. Septembris tugevdaski nõukogu piiravaid meetmeid Korea Rahvademokraatliku Vabariigi suhtes, võttes samas üle ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooniga 2371 (2017) kehtestatud valdkondlikud sanktsioonid.
  • Läbisid ELi kaitseministrid strateegilise küberõppuse EU CYBRID 2017, mille eesmärk oli harjutada käitumist olukorras, kus ELi sõjaliste struktuuride vastu toimub küberrünnak. Lisaks arutasid kaitseministrid Tallinnas ELi alalise struktureeritud kaitsekoostöö (PESCO) loomist. Eesmärk on käivitada koostöö detsembris ning see võiks sisaldada ka küberkaitse ja strateegilise taristu projekte.
  • Avalikustas välisministeerium sanktsiooniveebi, mis annab ajakohast teavet Euroopa Liidu sanktsioonide kohta interaktiivse kaardirakenduse kaudu.
  • Arutasid ELi siseministrid terrorismivastase võitlusega seonduvaid teemasid ja rändekriisi lahendamise edasisi samme. Keskenduti sellele, kuidas tõkestada radikaliseerumist ning parandada infovahetust. Rändeküsimustes tõdeti vajadust edasi liikuda ELi ühtse varjupaigasüsteemi reformiga. Kokkuleppe saavutamiseks jätkab Eesti eesistujana sel eesmärgil kahepoolseid kohtumisi liikmesriikidega.

Digitaalne Euroopa ja andmete vaba liikumine tähendab, et Euroopa peab kaasa minema tehnoloogilise arenguga, mis muudab läbivalt elanike, ettevõtete ja riikide igapäevaelu. Selle raames:

  • Toimus Tallinnas esimene digitaalvaldkonna tippkohtumine, kus 25 liikmesriigi valitsusjuhid ja riigipead arutasid e-valitsemise, küberjulgeoleku, digimajanduse ning tööturu tuleviku üle ning otsustasid, et digitaalvaldkonna tulevikku puudutavate aruteludega tuleb jõuliselt edasi minna. Eesti peaminister Jüri Ratas kinnitas tippkohtumise järgselt, et esimese sammuna on liikmesriigid täielikult pühendunud digitaalse ühtse turu elluviimisele 2018. aasta lõpuks. Liidrid otsustasid, et kiireks edasiliikumiseks on vajalik Euroopa Ülemkogu järgselt oktoobri lõpus korraldada täiendav digiministrite kohtumine.
  • Toimus küberjulgeoleku konverents „Digitaalne ühtne turg, ühine digitaalne turvalisus“, kus osalesid kübervaldkonna tippspetsialistid ja küberturbejuhid kogu Euroopast. Konverentsi aruteluteemad olid küberkaitse võimekuse tõstmine, rahvusvaheline koostöö ja küberkuritegevuse tõkestamine.

Kaasav ja kestlik Euroopa toetab võrdsete võimaluste loomist oskuste arendamiseks ja kvaliteetseks hariduseks, töötamiseks ja teenustele ligipääsuks. Kestlik Euroopa hoolib ja panustab ka puhtamasse elukeskkonda. Selle raames:

  • Leidis aset kõrgetasemeline konverents tulevikutöö konverents „Uus reaalsus, uued lahendused“, mis tõi kokku tippjuhid ning poliitikakujundajad töö-, sotsiaal-, haridus- ja e-riigi valdkonnast, et arutada selle üle, kuidas kasutada ära digitaliseerimise ja automatiseerimise pakutavaid võimalusi töömaailma kujundamisel nii, et sellest saaksid kasu nii töötajad, tööandjad kui ka ühiskond tervikuna. Kogemusi jagasid teiste seas Google’i ja LinkedIni esindajad.
  • Kanadas Montrealis toimunud kliimakohtumisel rõhutasid 30 riigi esindajad, et Pariisi kliimakokkuleppe rakendamiseks vajaliku tegevusplaaniga tuleb kiirelt edasi liikuda. Euroopa Liit, Kanada ja Hiina on ühendanud jõud, et kliimamuutuste ohjamise alase tegevusega edasi minna. Euroopa Liitu esindasid kohtumisel kliima- ja energiavolinik Miguel Arias Cañete ja Eesti keskkonnaminister Siim Kiisler.
  • 25. septembril võttis nõukogu vastu määruse, millega loodi Euroopa Kestliku Arengu Fond (EFSD). Fond alustas tööd 28. septembril.

 

Allikas: eu2017.ee