Esita küsimus 800 3330 Tasuta euroinfo telefon elik@nlib.ee

Artikkel 50: kuidas pannakse paika Euroopa Liidu ja Ühendkuningriigi suhted

29.03.2017

Ühendkuningriigi valitsus esitas avalduse ELi lepingu artikli 50 käivitamiseks kolmapäeval, 29. märtsil. Tegemist on riigi ametliku teatega ühendusest lahkumise soovi kohta. Alates sellest hetkest on Euroopa Liidul ja Ühendkuningriigil kaks aastat aega lahkumiskõneluste lõpetamiseks. Lisaks tuleb pooltel paika panna kaubandussuhted, kuid see võib oluliselt kauem aega võtta. Loe kogu protsessi ja Euroopa Parlamendi rolli kohta lähemalt.

Väljumise korra paneb paika Euroopa Liidu lepingu artikkel 50. Selle alusel võib iga liikmesriik, arvestades seejuures oma põhiseadusest tulenevate nõuetega, otsustada liidust välja astuda. Pärast artikli 50 käivitamist on riigil ja ELil läbirääkimiste pidamiseks aega kaks aastat, kuid Euroopa Ülemkogu saab tähtaega ühehäälselt pikendada.

Kaks lepingut

Liit ja Ühendkuningriik peavad kaheaastase perioodi jooksul koostama lahkumisleppe riigi väljumise korra kohta, võttes arvesse tulevaste suhete raamistikku. Tulevased suhted ise saavad aga olema osa teisest lepingust, mille üle kõneluste pidamine võib võtta oluliselt kauem aega.

Kui kõnelused lahkumisleppe üle osutuvad edukaks, peab lepingu ratifitseerima Ühendkuningriik ja sellele nõusoleku andma Euroopa Parlament. Lepingu sõlmib ELi Nõukogu, tehes otsuse kvalifitseeritud häälteenamusega (27 liikmesriigist vähemalt 20).

Tulevaste suhete raamistikku puudutava lepingu peavad heaks kiitma kõik liikmesriigid ja Euroopa Parlament.

Lahkumislepingu sisu

Esmalt sõlmitav lahkumisleping puudutab järgmiseid küsimusi:

  • ELi kodanike õigused Ühendkuningriigis;
  • mujal ELis elavate Ühendkuningriigi kodanike õigused;
  • Ühendkuningriigi finantskohustused, mis võetud liikmesriigina;
  • piiriküsimused (eelkõige Ühendkuningriigi ja Iirimaa vahel);
  • ELi agentuuride asukohad;
  • Ühendkuningriigi rahvusvahelised kohustused, mis võetud liikmesriigina.

Tulevaste suhete lepingu võimalik sisu

Kokkulepe tulevaste suhete raamistiku kohta peaks kirjeldama koostöötingimusi mitmetes küsimustes, sealhulgas kaitsekoostöö, võitlus terrorismiga, keskkonnapoliitika, teadus- ja arendustegevus ning haridusküsimused.

Üks kõige olulisemaid teemasid saab olema kaubandussuhete paika panemine. See võib puudutada tollitariife, tootestandardeid ja vaidluste lahendamist.

Kõneluste käik

Pärast seda kui Ühendkuningriik on käivitanud artikli 50 esitab Euroopa Ülemkogu suunised läbirääkimiste pidamiseks. ELi poolelt juhib kõnelusi endine volinik Michel Barnier, seejuures on ülemkogul alati võimalus suuniseid täpsustada ja täiendada. Läbirääkimised võivad alguse saada juba mõni nädal pärast artikli 50 käivitamist.

Euroopa Parlamendis kõneledes on Barnier rõhutanud mitmeid olulisi põhimõtteid, mida läbirääkimistel jälgitakse: ELi nelja vabadust ei tohi tükeldada; igasugusele üleminekuleppele tuleb seada üheselt ajaline piirang; ELi liikmelisus peab alati jääma kõige paremaks staatuseks; igasugune uus kokkulepe peab põhinema võrdsetel tingimustel ja austama konkurentsireegleid; arvesse tuleb võtta ELi mitte kuuluvate riikidega sõlmitud õiguste ja kohustuste tasakaalu; tihedat koostööd soovitakse teha kaitse- ja julgeolekupoliitikas.

Kui leppeni ei jõuta

Kui lahkumise osas kahe aasta jooksul kokkuleppele ei jõuta ja kõnelusi ei soovita pikendata, väljub Ühendkuningriik EList automaatselt.

Mis puudutab kaubanduslepingut, siis selle puudumisel hakkavad poolte kaubandussuhted toimima Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) reeglite alusel.

Euroopa Parlamendi roll

Lahkumislepe ei saa ilma parlamendi nõusolekuta jõustuda. Aprilli täiskogul (2017. a.) peaksid saadikud vastu võtma resolutsiooni, kus kirjas parlamendi põhitingimused.

Parlamendi poolseks kõneluste koordinaatoriks on nimetatud Guy Verhofstadt (ALDE, BE). Oma töös saab ta tugineda parlamendi komisjonide ekspertiisile.

Saadikud saavad läbirääkimiste käiku mõjutada resolutsioonidega, kus kirjas parlamendi positsioonid.

Allikas: europarl.europa.eu