Esita küsimus 800 3330 Tasuta euroinfo telefon elik@nlib.ee

Antisemitismi kasv nõuab jõulisemaid vastumeetmeid, ütlesid saadikud

02.06.2017

Antisemiitlike juhtumite kasv ELis nõuab jõulisemat tegutsemist nende ärahoidmiseks, ütlesid saadikud neljapäeval vastu võetud resolutsioonis.

  • Saadikud nõuavad kurjategijate vastutuselevõtmist ja tõhusamat piiriülest koostööd
  • Koolides tuleks edendada holokausti käsitlevat õppetööd
  • Juhtivad poliitikud peaksid süstemaatiliselt ja avalikult antisemiitlikke avaldusi hukka mõistma
  • EL riigid peaksid ametisse nimetama antisemitismi vastase võitluse koordinaatorid

Euroopa juudi kogukonna liikmete vastu suunatud vihakõne ja vägivald on vastuolus ELi väärtustega ja ELi liikmesriigid peavad rakendama meetmed, et tagada juudi kogukonna kodanike julgeolek, ütlevad saadikud resolutsioonis.

Nad kutsuvad juhtivaid poliitikuid süstemaatiliselt ja avalikult antisemiitlikke avaldusi hukka mõistma ja kutsuvad liikmesriike ametisse nimetama riiklikke antisemitismi vastase võitluse koordinaatoreid.

Rassistlikud ajendid kriminaalkuriteo toimepanemisel tuleks lugeda raskendavaks asjaoluks ja antisemiitlike tegude internetis toimepanijad tuleks samuti vastutusele võtta, öeldakse resolutsioonis.

Saadikud kutsuvad üles tõhustama piiriülest koostööd kurjategijate vastutuselevõtmiseks, seda eriti terroriaktide puhul. Politseijõududes tuleks moodustada spetsiaalsed vihakuritegude vastased üksused. Liikmesriigid peaksid vastu võtma ja kohaldama Holokausti Mälestamise Rahvusvahelise Ühenduse (IHRA) kasutatavat antisemitismi määratlust, et toetada kohtu- ja õiguskaitseasutuste püüdeid antisemiitlikke rünnakuid tõhusamalt ja tulemuslikumalt tuvastada.

Kodanikukühiskond

Veebivahendajad ja sotsiaalmeediaplatvormid peaksid püüdma jõulisemalt internetis antisemiitlikku vihakõnet ennetada ja selle vastu võidelda, ütlevad saadikud resolutsioonis. Saadikud kutsuvad liikmesriike üles edendama holokausti (shoah’d) käsitlevat õppetööd koolides ja kaaluma õpikute läbivaatamist, et tagada juudi ajaloo ning juutide tänapäevaelu terviklik ja tasakaalustatud tutvustamine ja kõigi antisemitismi vormide vältimine.

ELi prioriteedid põhiõiguste valdkonnas

Eraldi hääletusel andsid saadikud oma nõusoleku ELi Põhiõiguste Ameti prioriteetidele aastateks 2018-2022, mille hulgas on ränne ja varjupaigaküsimused ning pagulaste ja rändajate integreerimine, võitlus rassismi ja ksenofoobiaga, isikuandmete kaitse ja romade kaasamine.

Läbirääkimistel rõhutasid parlamendiliikmed, et politseitöö ja terrorismivastane võitlus peaks samuti olema avatud Ameti järelevalvele. Seda mõtet lubasid Euroopa Komisjon ja ELi Nõukogu edaspidi kaaluda.

Lisainfo

Videolõigud arutelust täiskogu istungjärgul (31.05.2017)

EPRS taustainfo ELi Põhiõiguste Ameti kohta (03.05.2016)

Allikas: Euroopa Parlamendi Infobüroo Eestis