Euroopa Komisjoni algatatud Euroopa keeleoskusuuringu tulemuste kohaselt on Eesti koolinoorte inglise keele oskus uuringus osalenud 14 riigi seas neljandal kohal, teise testitud keele, saksa keele oskus oli Eesti noortel seitsmendal kohal.

Haridusministeeriumi teatel selgitas uuring lisaks keeleoskusele ka mõningaid keeleõppesse suhtumise aspekte.

Kinnitust sai näiteks fakt, et võimalikult varajane võõrkeele õppimine tagab parema keeleoskuse. Ühtlasi selgus, et õpilased, kes ise tunnetavad keeleõppe vajalikkust, saavutavad parema tulemuse kui keele õppimisse vastumeelselt suhtuvad õpilased.

Uuringust selgus ka, et õpilase iseseisev arvuti kasutamine keeleõppe eesmärgil avaldab keeleoskusele pigem negatiivset mõju.

Uuringus toodi Eesti puhul positiivsena välja, et koolid soodustavad igati õpetajate enesetäiendamist, Eesti nõrkusena märgiti õpetajaskonna vananemist.

Uuring viidi läbi rahvusvaheliste uuringute standardite järgi ning tegu oli esimese keeleuuringuga, mis reaalselt mõõtis inimeste keeleoskust, varasemad sarnased uuringud põhinesid inimeste endi hinnangul oma keeleoskusele.

Esimese Euroopa keeleoskusuuringu esinduslik valim koosnes umbes 53 000 õpilasest 14 riigist.

Uuringu eesmärgiks oli jagada häid kogemusi keelte õppimisest, õppemeetoditest ja õppekavadest. Teise eesmärgina sooviti välja selgitada, kuidas on jõutud Euroopa Ülemkogu 2002. aastal seatud eesmärgini, et Euroopa noored oskaksid vähemalt kahte võõrkeelt.

Allikas: ERRi uudisteportaal