Euroopa Komisjon võttis täna vastu ettepanekud pankade saneerimise ja kriisilahenduse ühiste eeskirjade kohta, millega muuta olukorda, kus avaliku sektori asutustel ei ole piisavalt võimalusi ülemaailmsel turul tegutsevate raskustesse sattunud pankadega tegelemiseks.

Eeskirjadega tagatakse, et tulevikus on ametiasutustel vahendid otsustavaks sekkumiseks nii enne probleemide tekkimist kui ka nende tekkimise algetapis. Lisaks tagatakse ettepanekuga, et kui panga finantsolukord halveneb pöördumatult, on võimalik päästa panga olulised funktsioonid ning makseraskustesse sattunud pankade restruktureerimise ja kriisilahendusega seotud kulud kannavad panga omanikud ja võlausaldajad, mitte maksumaksjad.

Euroopa Komisjoni siseturuvolinik Michel Barnier: „Finantskriis on olnud maksumaksjatele kulukas. Peame andma avaliku sektori asutuste käsutusse vahendid, millega tulevaste pangakriiside korral asjakohaselt reageerida. Muidu jäävad kulud taas kodanike kanda ning päästetud pangad jätkavad nagu enne, teades et nende kohustused võtavad enda peale jälle teised.”

Kavandatud uued kriisilahendusvahendid on jaotatud ennetamise, varase sekkumise ja kriisilahenduse meetmeteks ning olukorra halvenedes muutub ametiasutuste sekkumine üha jõulisemaks.

Ennetusfaasis nõutakse raamistikuga, et pangad koostaksid saneerimiskavad panga elujõulisuse taastamiseks. Ametiasutusted on kohustatud koostama kriisilahenduskavad, mis sisaldavad valikuid kriitilises olukorras olevate pankadega tegelemiseks. Kui ametiasutused tuvastavad kavandamisprotsessi käigus midagi, mis takistab kriisilahendust, võivad nad nõuda, et pank muudaks oma juriidilist või tegevusstruktuuri. Finantsgrupid võivad sõlmida grupisisese toetamise lepinguid, et piirata kriisi arengut ja kiiresti suurendada grupi kui terviku finantsstabiilsust.

Varase järelevalvealase sekkumise õigust kasutatakse, kui pank ei täida või tõenäoliselt varsti ei täida kehtestatud kapitalinõudeid. Ametiasutused saaksid nõuda, et finantseerimisasutus rakendaks saneerimiskavas ette nähtud meetmeid, koostaks tegevuskava ja ajakava selle rakendamiseks. Samuti on neil õigus nõuda aktsionäride koosoleku kokkukutsumist kiireloomuliste otsuste vastuvõtmiseks ning kava koostamist võla restruktureerimiseks.

Kriisilahendusvahendeid kasutatakse, kui ennetavate ja varase sekkumise meetmetega ei suudeta takistada olukorda halvenemast selleni, et pank satub makseraskustesse või on tõenäoliselt makseraskustesse sattumas. Kui kriisilahendusasutus otsustab, et kaalul on avalik huvi (juurdepääs olulistele pangatoimingutele, finantsstabiilsus, riigi rahanduse terviklikkus jne), saavad ametiasutused võtta panga üle kontrolli ning asuda kriisi lahendama.

Euroopa Komisjon kiitis 2008. aasta oktoobrist kuni 2011. aasta oktoobrini heaks 4,5 triljoni euro ulatuses (võrdub 37%-ga ELi SKPst) riigiabimeetmeid finantseerimisasutustele. See hoidis ära suuremahulise pankade makseraskustesse sattumise ja majanduse häired, kuid koormas maksumaksjaid riigi rahanduse halvenemisega ning ei suutnud lahendada küsimust, kuidas käituda suurte piiriüleste pankade puhul.

Lisateave

Allikas: Euroopa Komisjoni Esindus Eestis