Pärast järsku SKP langust 2011. aasta lõpus ilmutab Eesti majandus taas positiivseid märke. Lisaks osutavad jaekaubanduse ja tööstustoodangu näitajad 2012. aasta algusest kasvu kiirele taastumisele.

ELi majanduses tervikuna on praegu hinnangute kohaselt kerge langus. Kuigi ebakindlus majandus- ja finantsväljavaadete suhtes on endiselt suur, on tugevate poliitiliste meetmete ja EL institutsioonilise raamistiku märkimisväärse parandamise tulemusena 2012. aasta alguses vähenenud pinged finantsturgudel. Ka usaldus on teataval määral stabiliseerunud ja peaks prognoosiperioodi jooksul veelgi suurenema.

Euroopa komisjoni majandus- ja rahaküsimuste ning euro eest vastutav asepresident Olli Rehn: „Majanduse elavnemine on silmapiiril, kuid majandusolukord on jätkuvalt ebakindel ja liikmesriikide vahel on suured erinevused.”

Eesti jooksevkonto, mis alates 2009. aastast on püsinud ülejäägis, muutub tõenäoliselt taas negatiivseks. Kaubandusbilanss võib 2012. aastal halveneda ühe protsendi võrra nõrkade ekspordinäitajate ja suure sisenõudluse koosmõjul. 2013. aastal peaks SKP aga kasvama 3,8% võrra, kuna sisenõudlust toetab taastuv ekspordikasv.

Tööpuudus püsib prognoosiperioodil eeldatavasti kõrge – Eestis ja euroalal 11%, ELis 10%. Eelarve tugevdamine peaks jätkuma kogu ELis, kuid Eesti valitsemissektori eelarve puudujääk on endiselt väiksem kui ELis üldiselt: 2012. aastal Eestis 2,4%, ELis 3,3% ja euroalal veidi alla 3%. Surve riigi rahandusele suureneb siiski ka Eestis, kuna majanduskasv on tagasihoidlik ja võetud on märkimisväärseid investeerimiskohustusi.

Olli Rehn: „Ilma edasise sihikindla tegevuseta ei saa ELi majanduskasvu kiirendada. Riigi rahanduse usaldusväärsus on püsiva majanduskasvu eeltingimus ning toetudes majanduse juhtimise uuele tugevale raamistikule, peame toetama kohandumist, kiirendades selleks stabiilsust ja majanduskasvu edendava poliitika rakendamist.”

ELi majanduse järkjärguline elavnemine algab prognooside kohaselt aasta teisel poolel ning kiireneb 2013. aastal. Sellest hoolimata jääb see eeldatavasti tagasihoidlikuks, sest mitmed tegurid piiravad jätkuvalt sisenõudlust.

Tulevased inflatsiooniriskid on üldiselt tasakaalus.

Üksikasjalik aruanne on kättesaadav veebisaidil.

Allikas: Euroopa Komisjoni Esindus Eestis