Euroopa Komisjon loodab, et lähikuudel õnnestub Euroopa Liidus kokku leppida projektivõlakirjade ehk projekti põhiselt välja antud võlakirjade suhtes Euroopa-mõõtmega infrastruktuuriprojektide rahastamiseks. Komisjon otsib võimalusi ergutada majandust Euroopas ja projektivõlakirjades nähakse üht õlekõrt.

Euroopa Investeerimispanga andmetel vajab Euroopa-mõõtmetetega transpordi-, energeetika- ja sidevõrkude infrastruktuur lähiaastatel investeeringuid 2 triljoni euro väärtuses, vahendasid ERR-i raadiouudised.

Seda silmas pidades tuli Euroopa Komisjoni president Jose Manuel Barroso juba poolteist aastat tagasi välja ideega luua projektivõlakirjad.

Neid võlakirju on kavas emiteerida projekti põhiselt ja olukorras, kus erainvestorid ei julge riski võtta, ostaks need kokku Euroopa investeerimispank.

Barroso meelest on projektivõlakirjad kaval viis luua Euroopas töökohti ja investeerida majandusse ilma, et sellel oleks vahetu mõju riikide eelarve puudujäägile ja võlale.

Euroopa Komisjon rõhutab, et projektivõlakirjad ei ole eurovõlakirjad, sest eurotsooni riikide võlgu ei liideta. Prantsusmaa presidendivalimiste tulemus on kallutanud debatti Euroopas kärbetekesksuselt rohkem majanduskasvu otsimise suunas. Mõne päeva eest Berliinis kohtunud Saksamaa kantsler Angela Merkel ja Prantsusmaa president Francois Hollande leppisidki kokku meetmetes, mis võiksid turgutada kasvu.

Ka projektivõlakirjade idee käis kokkulepitust läbi ning Barroso loodab, et projektivõlakirjades jõutakse kokkuleppele veel enne suvepuhkusi, Taani eesistumise ajal.

Euroopa Komisjon algatas projektivõlakirjade pilootprojekti mullu sügisel, põhiraskus peaks aga langema aastatele 2014 kuni 2020, kui Euroopas liidus kehtib uus eelarve perspektiiv.

Kriitikud leiavad, et projektivõlakirjad võivad viia olukorrani, kus valitsussektori raha suunatakse massiivsetesse ja suure riskiga infrastruktuuri projektidesse olukorras, kus erainvestorid leiavad, et risk ei tasu end ära.

Rahandusministri Jürgen Ligi sõnul on Eesti projektivõlakirjade suhtes ettevaatlik, aga pilootprojekti pigem toetatakse. "Eks ta oleks üks avaliku sektori võlakoorem, kuigi jagatud. Suurt imet me nendes kindlasti ei näe, et see paneks majandus kasvama, nagu mõni erakond kusagil riigis võib valijatele mulje jätta. Et hakkame lihtsalt laenama ja majandus hakkab kerkima," rääkis Ligi.

Ligi sõnul peab Komisjon silmas ka nende projektide isetasuvust ja tasulisust. "Kliendid või kasutajad peaksid selle raha tagasi maksma ja siis on tema majanduslik põhi hoopis teine, kui lihtsalt riikidele laenu võtmine ja andmine," selgitas Ligi.

Allikas: ERRi uudisteportaal