Eesti Rahvusraamatukogu
Euroopa Liidu Infokeskus
Euroinfo telefon - 800 3330
Avaleht  »  Uudised  »  Euroopa Komisjon üritab noori välismaale tööle aidata
PrindiVähendaSuurenda
Eesti ja Euroopa Liit Uudised Euroopa Liidu teemal K & V andmebaas
» Euroopa Liidu infokeskus
» Euroinfo telefon
» Infoallikad
» Seadusandlus
» Institutsioonid
» Eesti osalemine ELi poliitikas
» Rahastamine
» Osale WWW viktoriinis!
» Hea teada
» Euroopa kodanikualgatus
» Lissaboni leping
» Eesti 5 aastat Euroopa Liidus
» Veebipäevikud
» Kalender
Euroopa Komisjon üritab noori välismaale tööle aidata
02.05.2012

Euroopas on miljonid ilma tööta, samal ajal ei suudeta aga miljonile töökohale kuidagi sobivat inimest leida.
 
Noorte tööpuudus Euroopas on suur, sest ilma eelneva kogemuseta on raske tööandjat oma oskustes veenda. Kui noored aga tööturule teed ei leia, ei ole Euroo­pal ka edaspidi kusagilt majanduskasvu oodata.

Sestap kulutab Euroopa Liit hirmuäratavalt palju raha, korraldab üritusi ja kutsub ellu programme, et noori tööle aida­ta. Tööturuga seotud probleemide lahendamiseks kulutab Euroopa sotsiaalfond aastas ligi kümme miljardit eurot.

Aasta või paar otsimist

Üks selliseid üritusi oli ka Århusi töömess, kus noortele taanlastele pakuti võimalust saada kokku ettevõtjatega, ajakirjanikele aga räägiti noorte tööpuudusest Euroopas, samuti oli kõigil huvilistel võimalik veebi teel teistes liikmesriikides töötamise kohta nõu küsida.

Messil tööd otsinud Nuria Gonzalez tõdes, et seni pole tal õnnestunud kindlat tööd leida, seda vaatamata mullu novembris Århusi ülikoolist saadud magistrikraadile rakendusmehaanikas ja nelja-viie keele oskusele. «Olen käinud paaril intervjuul, aga ühtegi kindlat pakkumist pole mulle tehtud. Tõenäoliselt eelistatakse neid, kel juba mingisugune töökogemus olemas,» arvas Hispaania päritolu Gonzales.

Tööturukonsultant Christel Elgaard märkis aga, et selles pole midagi ebatavalist, esimese töökoha leidmine pärast kooli võib ka kõige parematel võtta aasta või isegi paar.

Nii nagu Euroopas on ka Eestis noored need, kes oma tööst esimesena ilma jäävad. Esiteks on ettevõtte seisukohast kasulik väikese kogemustepagasiga noored esimesena lahti lasta, kui asjad kipuvad allamäge minema. Teiseks on kolmandik Euroopa noortest tööl ajutise lepinguga.

Selle kõige tulemusena on noorte töötuse määr Euroopas pea kaks korda keskmisest kõrgem. Mõnel pool, näiteks Hispaanias, ulatub see koguni 50 protsendini. Tõsi, see ei tähenda, nagu veedaksid pooled Hispaania noortest oma päevi luuslanki lüües.

50-protsendiline noorte tööpuudus tähendab, et tööd ei ole leidnud pooled neist noortest, kes seda otsivad ja ei käi samal ajal koolis. Noored, kes ei käi ei tööl ega koolis ega otsi endale ka muud mõistlikku tegevust, on murepunkt omaette, sest ka nende arv on suurenemas.

Samas ei saa niigi vananeva rahvastikuga Euroopa endale lubada, et need noored heituvad, kaotavad sellegi kvalifikatsiooni, mis neil on, ja loobuvad sootuks töö otsimisest.

Euroopa Komisjoni tööturu­teenuste ja mobiilsusüksuse juht Wallis Goelen tõdes ajakirjanikega rääkides, et samal ajal kui noorte tööpuudus on suur, on töökohti, kuhu sobilikke inimesi lihtsalt ei leita.

Euroopa tööturuteenuste andmebaasis Eures on pidevalt pakkuda enam kui miljon töökohta. Samal ajal on oma CV seal üles seadnud enam kui 800 000 inimest, töötuid on aga Euroopas kokku üle 20 miljoni.

«Tegemist on pudelikaelaga ja me ei tea täpselt, miks need töökohad täidetud ei saa,» rääkis Goelen. «Üks probleeme on kindlasti tööjõu ebapiisav liikuvus.» Tööotsijaid on kõige enam Hispaanias, Itaalias ja Rumeenias, vabad töökohad on enamasti aga Euroopa põhja­osas.

Seni on Euroopa Komisjoni katsed töötuid inimesi teistesse liikmesriikidesse tööle saata luhtunud, sest tehased näiteks Saksamaal ei ole kuigi varmad palkama portugallasi, kes saksa keelt ei räägi. Seda enam, et teiste riikide diplomid ja kvalifikatsioonid tekitavad kõhklust.

Allikas: E24

» Euroopa Liidu portaal « Tagasi
1K Digital