Tartu Ülikooli rahvusvaheliste suhete lektori Viljar Veebeli sõnul oleks eurost loobumine kreeklaste, kuid mitte nende võlausaldajate huvides.

"Täna on valitud alternatiiviks pidevad abipaketid kõigi teiste EL-i liikmesriikide taskust," rääkis Veebel ERR-i uudisteportaalile. "Nii nende [taskust], kes Kreekale laenu andes kasumeid teenisid, kui nende (ka Eesti), kes saavad osa ainult kahjude katmisest." rääkis ta.

Eile hilisõhtul parlamendi heakskiidu saanud abiprogrammi hindamisel tuleks Veebeli sõnul arvestada kolme olulise punktiga:

"Esiteks abiprogrammi hiiglaslik maht: Kreeka saab sisuliselt ühe aasta jooksul juba varem eraldatud 110 miljardile eurole lisaks veel 130 miljardit eurot ehk iga kreeklase kohta üle 20 000 euro, samas kui EL-i enda eelarve on vaid 140 miljardit eurot," märkis ta.

"Teiseks on Kreeka majanduslik langus hoolimata esimesest abipaketist ainult süvenenud. Samas ei ole paranenud Kreeka soov võlgade katteks erastada," lisas Veebel.

"Kolmandaks on Kreekale eraldatud rahast on alla 20 protsendi jõudnud Kreeka reaalmajandusse ja sellest omakorda murdosa nende ettevõtluse ja konkurentsivõime toetuseks," kinnitas ta.

"Eelneva tulemusel on Kreeka võime oma võlgu teeninda kahanenud korraga kahe asjaolu tõttu: võlad on kasvanud ja maksude laekumine ning tootlikkus kahanenud."

Samuti kahtles Veebel abiprogrammi õiguskindluses. "Täna ei näi isegi rahandusminister teadvat, kui suuri kulusid reaalselt teha tuleb ning milline osa on garantiidel, milline reaalsetel maksetel ning mida see toob kaasa Eesti enda laenukoormusele," selgitas ta.

Lisaks on Euroopa tema sõnul abipaketi välja enne riikide nõusolekut.

Allikas: ERR uudised