Esita küsimus 800 3330 Tasuta euroinfo telefon elik@nlib.ee

12. juunil selgub Eesti seisukoht pagulaste vastuvõtmise kvootide kohta

27.05.2015

12. juunil kinnitab Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjon Eesti seisukoha Euroopa rände tegevuskava kohta, mis puudutab pagulaste vastuvõtmise kvoote ja teisi abinõusid leevendamaks olukorda Vahemere piirkonnas.

Praegu on ette valmistamisel seisukohad siseministeeriumis ning valitsusel on plaanis seisukohad kinnitada 11. juuni istungil. Pärast seda arutavad valitsuse seisukohti Riigikogu põhiseaduskomisjon, õiguskomisjon, väliskomisjon, sotsiaalkomisjon ja kultuurikomisjon ning annavad arvamuse EL-i asjade komisjonile.

12. juunil toimub EL-i asjade komisjonil avalik istung rändepoliitika teemal, kus ettekande teevad migratsioonieksperdid ja oma kogemustest räägivad teiste liikmesriikide esindajad. Pärast seda kujundab Euroopa Liidu asjade komisjon hääletuse teel Riigikogu nimel seisukoha, millest valitsus on kohustatud kinni pidama.

Esmane arutelu Euroopa rände tegevuskava üle toimus EL-i asjade komisjonis koos siseminister Hanno Pevkuri ja Euroopa Komisjoni Eesti esinduse juhi Hannes Rummiga 21. mail. Komisjon leidis, et Euroopa Komisjoni pagulaste vastuvõtmise kvootide arvutusmeetod vajab täiendavalt selgitamist.

Euroopa Liidu asjade komisjoni esimehe Kalle Pallingu sõnul toetavad kehtivad Eesti seisukohad pagulaste vabatahtlikku jaotust ning sellest lähtub ka praegune regulatsioon. „Eesti on olnud seisukohal, et on vaja võidelda inimkaubitsejate vastu, jätkata panustamist ning teha koostööd kolmandate riikidega ning toetada liikmesriike, keda põgeniketulv kõige enam puudutab. Eesti valitsus ja Riigikogu peavad nüüd oma senise seisukoha üle vaatama. See eeldab laialdast arutelu, mida suurem sisserändajate arv Eesti riigi jaoks tähendab,“ ütles Palling.

„Kuna Eesti seadusandlus ei näe ette ümberasustamist või ümberpaigutamist, on vaja ka arutada, kuidas vastav protseduur Eestis kujundada,“ lisas Palling.

13. mail avalikustas Euroopa Komisjon Euroopa rände tegevuskava, mille eesmärk on stabiliseerida olukord Vahemerel ja tagada kaitset vajavate inimeste võrdne jaotus EL-i liikmesriikide vahel. Nende eesmärkide saavutamiseks kirjeldab tegevuskava kuut kohest meedet, et reageerida Vahemere piirkonnas aset leidvale. Lisaks kirjeldab rände tegevuskava nelja EL-i rändepoliitika sammast, mille rakendamisel luuakse Euroopa ühtse rändepoliitika raamistik.

Tegevuskavas on kuus kohest meedet: inimelude päästmine merel, võitlemine inimkaubitsejate võrgustikega, sisserändajate ümberpaigutamine, pagulaste ümberasustamine, koostöö kolmandate riikidega migratsiooni põhjuste kõrvaldamiseks ning Euroopa Liidu abi piiriäärsete liikmesriikide abistamiseks.

Ümberpaigutamise (inglise keeles relocation) puhul on tegemist Euroopa Liitu juba saabunud sisserändajate õiglase ja tasakaalustatud jagamisega kõigi liikmesriikide vahel. Ümberasustamine (inglise keeles resettlement) on kolmandatest riikidest kaitset vajavate inimeste ümberasustamine Euroopa Liidu liikmesriikidesse. Nii ümberpaigutamisel kui ka ümberasustamisel võetakse arvesse vastu võtva liikmesriigi SKP, rahvaarvu, töötuse määra ning varasemate varjupaigataotlejate ja ümberasustatud pagulaste arvu.

Esialgne EL-i ümberasustamiskava nägi ette 20 000 pagulase ümberasustamist kolmandatest riikidest. Selle järgi peaks Eesti vastu võtma 326 inimest.

27. mail teeb Euroopa Komisjon ettepaneku, mille kohaselt toimuks kaitset vajavate inimeste ümberpaigutamine Euroopa Liidus.

Rändepoliitikast Riigikogus

Riigikogu infotunnis siseminister Hanno Pevkur selgitas Eesti pagulaspoliitikat (pressiteade)
Riigikogu infotund 13. mail (video)
Euroopa Liidu asjade komisjoni istung 21. mail (pressiteade)

Rändepoliitikast meedias

Aktuaalne Kaamera 21. mail
Postimees 21. mail: Videointervjuud: algas arutelu Eesti seisukoha kujundamiseks põgenikeküsimuses
Junckeri kvoodid ja Eesti solidaarsus
Paadipõgenikud: kas Liibüas leidub lahendus?
Vahemeri kui märg haud Euroopa Liidule

Allikas: Riigikogu